tänaöise luule asemel

Tunnen, et ka täna öösel ei tule luuletamise vaim peale. Vahepeal oli nii lihtne: panid käpad arvutile ja pahh - sündis kunst. Vahel koguni mõõda tulemusi kas või meetrites. Tõtt-öelda oli nii terve suvi läbi, miska mul on praegu juba võimalus käia mõnedele kolleegidele kirjanduslikul alal veetlevalt pinda 300-leheküljelise luulekogu käsikirjaga, soovides kuulda kõrvalise lugeja arvamust. Aga ilmselt on ikka väga keeruline end sellest läbi lugeda, isegi keerulisem, kui Priidu blogiluulekogu e blogu tervikkäsikirjast. Aga ma panen alla valitud hetki oma praeguse seisuga viimasest loomingulisest põlemisest eelmisel nädalal, koos Contra, Jaani ja Jürgeni edasijämmimistega. Minu meelest on Contra ja Jürgen teinud väga eneseületuslikud tekstid! Ah jaa, siiski nii palju eilsest sai, et tuli pähe mõte, et peaks kirjutama valmi Veoloomast ja Peoloomast.

KIRJUTAN KOHE LUULETUSE

Hea mõte tuleb pähe.
Kirjutan kohe luuletuse.

Kuulen head laulu.
Kirjutan kohe luuletuse.

Speller veab punase joone.
Kirjutan kohe luuletuse.

Midagi meenub eilsest.
Kirjutan kohe luuletuse.

Kohv tuli hea välja.
Kirjutan kohe luuletuse.

Vahepeal käisin poes.
Kirjutan kohe luuletuse.

Vaattan aknast välja.
Kirjutan kohe luuletuse.

Ohhoo, see ju Jaak Joala!
Kirjutan kohe luuletuse.

„Maale vaid sõida!”
Kirjutan kohe luuletuse.

Pea on täitsa tühi.
Kirjutan kohe luuletuse.

MA EI SAA ENAM PIDAMA

Andke mulle haamer!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle labidas!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle kirka!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle kang!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle köis!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle rauasaag!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle mutrivõti!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle suur peittel!
Ma ei saa enam pidama.

Andke mulle midagi muud –
tööriistadest pole kasu!

Jaan:

SAA PIDAMA!

Võta haamer!
Ma ei saa enam pidama.

Võta labidas!
Ma ei saa enam pidama.

Võta kirka!
Ma ei saa enam pidama.

Võta kang!
Ma ei saa enam pidama.

Võta köis!
Ma ei saa enam pidama.

Võta rauasaag!
Ma ei saa enam pidama.

Võta mutrivõti!
Ma ei saa enam pidama.

Võta suur peittel!
Ma ei saa enam pidama.

Võta midagi muud –
tööriistadest pole kasu!

Contra:

ANDKE MULLE PIIMA

Andke mulle haamer!
Tahan toksida maailma lõpp-punkti hoidvat igavlevat knopkat.

Andke mulle labidas!
Tahan kaevata instantside peale maailma rammusaima augu.

Andke mulle kirka!
Tahan tungida nüri laevnik Noana läbi türamaeivõi.

Andke mulle kang!
Tahan kangutada lahti maailma arusaamad inimeste paiknemisest pöörleva kirbu kannika peal.

Andke mulle köis!
Tahan mõisale näidata kuidas lükkan köit enda ees nagu King-Kongi türa.

Andke mulle rauasaag!
Sepp rautas mu naist, tahan teha tema alasile häbimärgi.

Andke mulle mutrivõti!
Tahan jõuda saladusteni, kes on tegelikult mu ema.

Andke mulle suur peittel!
Tahan välja raiuda suure tüki oma eeskujust ja visata meteoriidina ümber maakera enda pihta.

Andke mulle midagi muud –
tahan juua piima, süüa jäätist ja olla samal ajal nurruv kass, keda kõik silitavad, teadmata, et neid iga päev anonüümselt delfis sõiman ja klikin nende hiiri ja pärast kasutan nende lapsi võileivana hiireviilu all.


Jürgen:

*
hea kui sul on võtmed
võtmed oma kottu

hea kui sul on võtmed
helsingi kontori omad

hea kui sul on võtmed
helsingi korteri omad

hea kui sul on võtmed
oma ema korterisse

hea kui sul on võtmed
igaks petteks tarmo tedre omad

hea kui sul on võtmed
keldri postkasti millegi veel

hea kui sul on võtmed
ja väga paha

kui sul neid ei ole
sest nad lebavad kontoris laual

ja uks
uks on šnepris

*
hea kui sul on telefon
saad helistada sõbrale

hea kui sul on telefon
helistad naisele-lastele

hea kui sul on telefon
helistad võõrastele naistele

hea kui sul on telefon
mõnikord isegi erootikatelefonile

hea kui sul on telefon
ja väga halb

kui sul teda äkki pole
ja sa ise ka kurat ei tea

kuhu pagana persse
sa selle jommis peaga pistsid

sest olid võtmed unustand kontorilauale
ja jõid öö otsa

mooda mõttetuid kõrtse
ja urkaid