laupäev, 24. september 2011

luuletus

.
MEIE VANAISAD

meie vanaisad olid kõvad mehed
..........hobusega murdsid põllukamarat
meie vanaisad olid kõvad mehed
..........laulu lõid ja sekka panid samakat

lapsepõlv neil polnud lust ja lillepidu
..........enamik neist sirgus kitsaist oludest
lapsepõlv neil polnud lust ja lillepidu
..........pärast siiski mõistust jagus kolu sees

elu sisse tuli kohe lüüa hambad
..........nõrgile ei andnud keegi midagi
elu sisse tuli kohe lüüa hambad
..........nõndaviisi varsti polnud vigagi

sõja tankiroomik üle nendest möirgas
..........raamatustki õudne sellest lugeda
sõja tankiroomik üle nendest möirgas
..........aga nemad ellu jäid nad olid tugevad

pärast sõda taas nad ajasid end püsti
..........ehkki kümnend kukil lasus tinane
pärast sõda taas nad ajasid end püsti
..........taevas siiski oli jälle sinine

õite pea nad meile tegid isad emad
..........selle auks hurraal nüüd laskem kõlada
õite pea nad meile tegid isad emad
..........viiekümnendate tited elagu

tüükaline lõug ja sooniline käsi
..........armastust nad polnud meistrid näitama
tüükaline lõug ja sooniline käsi
..........kes teab unistusi mis jäid täitmata

juba suvi maale tõi meid lapselapsi
..........hüüti telekas nuu zajats pagadii
juba suvi maale tõi meid lapselapsi
..........vanaisadeks said vanaisad siis

lapselaps on noor ja vanaisa vana
..........kui ei küsi üks ei teine räägigi
lapselaps on noor ja vanaisa vana
..........kiirelt jõuab hetk mil kõik see jääbki nii

*

kakskend aastat hiljem märkad mis on kaotsis
..........otsid ajaudus vana tarka meest
kakskend aastat hiljem märkad mis on kaotsis

..........äkitselt kõik selle
....................leiad enda seest

neljapäev, 22. september 2011

*

.
KAHEKSA RIDA ENNE UND

Ma ei ülista tähtede vilku,
minust ammu nad vahitud said.
Katja pepu vaid tõmbab mu pilku,
ainult seda ma silitaks vaid!

Päike särab küll toredalt, aga
ilmas imelist palju veel muud.
Las ta passida akende taga,
Katja pepule annan ma suud!

lõbusaid meenutusi kirjastamise alalt

Juhtum selle aasta alguses.

Kontakteerun ühe Eesti kirjastusega. Kirjastus pole suur, kuid on välja andnud tuntud autoreid ja hulga menukeid.
MINA: Tere, mul on soov, näete, selline teos välja anda.
TOIMETAJA: Väga tore asi! Võiksime välja anda küll.
MINA: Suurepärane. Aga ikka kõvad kaaned ja korralik paber.
TOIMETAJA: Loomulikult.
MINA: (rõõmustan)
TOIMETAJA: Aga...
MINA: (tõsinen)
TOIMETAJA: Raha väljaandmiseks peate ise taotlema.
MINA: Mina?!
TOIMETAJA: Meil endal nii palju ressurssi ei ole. Küsige vaat sealt ja sealt. (loetleb mõned suuremad fondid) Nii on parem.
MINA: (paus, jahmunult) Kas ma kogu raha pean ise koguma? Trükk, kujundus, honorar...?
TOIMETAJA: Jah.
MINA: Aga... millega siis kirjastus abiks oleks?
TOIMETAJA: Me võime teid aidata trükikojaga suhtlemisel ja trükifaili ettevalmistamisel.
MINA: Aitäh! Kui ma ise juhtumisi selle raha leiaks, siis ma võiks oma teose ise välja anda. Kui kannan kulud, võtan ka tulud. Trükikojaga suhelda ja kujundust organiseerida oskan ise.
Jätan sõbralikult head aega. Teose käsikiri aga siiani n-ö sahtlis.

pühapäev, 4. september 2011

tänane luuletus

.
LAHKUMISE LAUL

Hüvasti, Naksitrallid ja Klaabu!
Hüvasti, Kunksmoor, Kessu ja Tripp!
Lahkumisaeg. Löön silmini kaabu.
Vardast on kokku rullitud lipp.

Hüvasti, Välek! Võta, säh, tikud.
Sihvka ja Salu Juhan, adjöö!
Kõike head, pöialpoisid ja -pikud!
Tarvis nüüd minna. Jäljed viib öö.

Aatomik, tööle pihta sa anna!
Linnupoeg, hoia mürtsumas rokk!
Taaniel, Vajuv Vesi ei kanna!
Karu käest karusmarju too, Kokk!

Viimane salm peaks ütlema kõike,
aga mis oleks lisada veel?
Niipalju küll, et vahvamaid lõike
välja kord anda võib DVD-l.


Keila-Joal, 4. septembril 2011