teisipäev, 27. detsember 2011

Venemaal kahjuks õigus: Eesti on fašistlik riik

Sest mida muud arvata, kui Kaitseministeerium üritab läbi suruda sellist otsuseelnõud?! Rääkimata sellest, et niisuguse otsuse vastuvõtmise hetkest peale on Venemaal täielik õigus Eesti Vabariiki fašistlikuks nimetada, ei hakka sellist sammu mõistma mitte iial ka mitte ükski normaalne lääneriik, eesotsas USA-ga, kellest Eesti loodab praegu suurimat abi NATO-s.

Kuulutades Saksa mundris eestlased vabadusvõitlejateks, kuulutame tegelikult vabadusvõitlejaks Saksa mundri = fašistliku režiimi = Hitleri ideoloogia, mitte eesti mehed või vabaduse püüde. Ja seda nii sisuliselt kui ka kogu normaalse maailma silmis. Ülistades Saksa mundrit, olgugi või eestlase seljas, ülistame ka Klooga koledusi ja politseipataljoni veretöid Nõukogude Liidu tagalas, mis samuti seotud mh eestlastega.


Elagem ikka tänases päevas, mitte 70 aasta taguses ajas! Seda plaani, mida Laar, Velliste ja Co tahavad realiseerida, peame klaarima meie, meie lapsed ja lapselapsed. Asetades kaalule lapselapsed ja vanaisad, tuleb eelistada lapselapsi. Ma ei suuda uskuda, et ükski nendest 85-90-aastastest vanameestest, kellele Velliste viitab, sooviks, et nende väidetavat austamise soovi eelistataks nende lapselapselaste olevikule ja tulevikule. Vanavanaisade asi on oma minevik minevikku jätta ja lasta järeltulevatel põlvedel normaalselt edasi elada. Sõda on läbi!

Kui selline otsus vastu võetakse, kas siis on järgmine samm see, et Saksa mundris võidelnutest, aga ka metsavendadest "halva" rääkimine või nende "kangelaslikkuse" kahtluse alla panek või sellele varju heitmine, nt faktide lagedaletoomise näol muudetakse samuti kuriteoks? Ma ei tahaks sellist Eestit. Ehkki, ma arvan, et selline kampaania on nüüd kiiruga välja kärutatud, et tõmmata ära üldsuse tähelepanu elamislubade skandaalilt.

telekas jõulud läbi, juhhei

Thank God It's Christmas, laulis Queen.
Mina täiendaksin - Thank God There's Eurosport Channel.
Mulle tundub, et jõuluaja programmi koostatakse Eesti telekanalites umbes selliselt:

- Kuulge, ma siin vaatan, meil on liiga vähe jõulumöga!
- Jaa, konkurentidel on rohkem. Kurat, aidake nüüd hästi palju jõulumöga välja mõelda.
- Kui topiks üksteise otsa hästi palju lollakaid jõulufilme? Vastikute laste ja idiootidest täiskasvanutega? Kohe tundide kaupa?
- Jaa! Jaa! Jaa! See on klassika!
- Ja neid multikaid, multikaid! Koolis ju vaheaeg.
- Jehuu! Pool päeva jutti multikaid!
- Oodake, aga äkki paneks mõne normaalse filmi ka?
- Mis sa räägid! Jõuluaeg ju! Aga paneme veel sisse saateid kirikust, kiriku ajaloost, intervjuusid kirikuõpetajatega ja muud sellist jama, mida muul ajal keegi ei vaata.
- Hurraa!
Jne.

Seega, umbes 3 päeva järjest oli Eesti telekanalitest vaadata ainult möga. Jõulu-see ja jõulu-too. Öak. Alles eile hakkas tagapisi midagi normaalset taas telekavasse ilmuma (nt "Poirot"). Ma ei saa aru. Aga õnneks on mul telekas kaks normaalset kanalit, kus jõulumöga ei näidatud ühtki sekundit: Eurosport ja Eurosport 2. Vaatasin Bundesliga mänge ja muud jalkat, snuukerit, suusahüppeid, mootorrattatrikke, slaalomit... Eesti telekanalite poolt jõulude ajal pakutavaga võrreldes on isegi noolevise põnev. Aga mida ma siin heietan, ju siis rahvas tahab.

laupäev, 17. detsember 2011

päeva luuletus

.
- Täitsa pu**is!
- Lahe-ä!
noormees ja neiu vahivad
Akadeemilise Raamatukogu vitriinis
17. sajandi raamatuid

ikkagi inimesed!

kolmapäev, 14. detsember 2011

kolm parimat jõululaulu: minu valik

Ringvaates valib sel nädalal igal õhtul mõni eesti muusik 3 parimat jõululaulu - Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Peeter Oja alias Bläck Rokit... Tekkis mõte reastada enda 3 parimat jõululaulu. Silvuplee, siin need on.

3. koht: Queen - Thank God It's Christmas
jõululaul ei pea olema tüütu soigumine, vaid võib olla ka intelligentne rokk, nagu nt ka Lennoni "Happy Xmas (War Is Over)", aga Queen on veetlevam

2. koht: Yuletide Blasphemy - Jingle Bells
kui kaubanduskeskustes liimina kõrva määritav Amy Grant ja muu siuke sodi paneb juba kõhus keerama, siis on selle vastu ka kiirravim

1. koht: Leevi and the Leavings - Jouluaattona kännissä

veel paremini ei saagi jõulusid kokku võtta, kui geniaalne soome muusik Gösta Sundqvist seda ses laulus teeb.

Kuulake ka!

esmaspäev, 12. detsember 2011

lõplik tõde Jüri Mõisast ja raamaturiiulitest

Kirjandusringkonnis on kuulsaks saanud kunagine Jüri Mõisa ütlus selle kohta, mida ta arvab elutoas sellisest koledast asjast nagu raamaturiiul. See ütlus on omaenda raskuse mõjul võimendunud teadmiseks, nagu ei oleks Mõisa kodus üldse raamaturiiuleid. Nii või naa, Mõisa avaldusse on suhtutud kui näitesse kultuurivaenulikkusest.

Nägin täna Ringvaate grimmitoas Jüri Mõisa, kes valmistus rääkima Läti pankadest, ja kasutasin juhust, et tema raamaturiiulitesse puutuvas selgust saada. Küsisin: "Härra Mõis, kas vastab tõele, et teil pole kodus ühtki raamaturiiulit?" Sellele küsimusele andis Mõis nappide lausetega vastuse, mille sisu oleks kokkuvõttes järgmine. Tal on küll raamaturiiul kodus ja viimasel ajal on selle peale isegi raamatuid hakanud siginema, aga ta ei hinda raamatuid ega pea vajalikuks neid lugeda. Lapsena ta küll luges, aga praegu suhtub ta raamatute lugemisse kui mittevajalikku tegevusse.

Niisiis on sellesse küsimusse selgus toodud.
Tegelikult, pärast mõningast guugeldamist ilmnes, et see on ammu teada. Fenomenaalne, et niisugune isik on olnud Hansapanga asutaja, Eesti Vabariigi siseminister ja Tallinna linnapea. Seejuures, minu mäletamist mööda, oli täitsa hea linnapea. Ja tema asutatud pank on siiani üks Eesti kahest olulisemast pangast. Vahest polegi raamatute lugemist vaja? Vahest on kirjandusõpetajad meile luisanud? Kes oskaks vastata?

laupäev, 10. detsember 2011

Andres Ehin (1940-2011)

.

Ääretult kurb ja ootamatu uudis

teisipäev, 6. detsember 2011

luuletus

Rohkem kui kuu ma pole mahti saanud blogida, sest et palju mitmesuguseid töid ja tegemisi on olnud. Aga pole viga. Eile tegin näiteks ajaviiteks sellise luuletuse.

I want to be a bad guy
I really really give a try
but after trying all the day
I find myself a sad gay
.......I say!

neljapäev, 3. november 2011

Heiastusi Helsingi raamatumessist

Oli meeldiv võimalus osaleda Helsingi raamatumessil. Täpsemalt viibisin seal 27. ja 28. oktoobril. Kaks korda astusin ka ise üles, muul ajal hängisin kas messikeskuse labürindis või seiklesin linna peal, raske kott seljas raamatuid täis nagu ärimees Kippelil.

Kõige eredamad muljed jäid neljapäeva õhtul kapakka's nimega Lämpö kambaga üleastumisest, saatjaks Siim Aimla jatsbändi improvisatsioonid. Aga tore oli ka päeval messikeskuses Eesti boksis koos Mikaga üles astuda ja lugeda oma luuletuste tõlkeid soome keelde. Üldinegi fiiling jääb meelde hea. Mainin ära veel hotell Marski sauna, mis oli küll üsna jahe, kuid kulus ära, ja šokolaadikarva mehe kebabiputka, mis puhta õnnistusena oli öö saabudes avatud ainult 10 sammu kaugusel hotelliuksest.

Lasin mõõdukalt plõksuda ka fotokal. Fotokaid plõksus kõikjal muidugi kolepalju, aga üldiselt on nendega selline lugu, et ega keegi teine peale fotograafi enda neid pilte imetleda ei saa. Aga minuga nii ei ole! Kunst kuulub rahvale, ja alljärgnevalt ongi väike valik fotosid üles riputatud. Kuna mu kasutada olnud aparaadil puudub siseruumis kasutuskõlblik välk, siis ma loomulikult siinkohal ei-tea-mis kunstniku nägu pähe ei tee. Preesens, usun, on siiski mingil määral kinni püütud. Head vaatamist!


1. peatükk. LAEVAL

Jaan Pehk mõtiskleb

Mika Keränen ja Mehis Heinsaar
kümblevad koidukiirtes

Jaan Pehk ja Mika Keränen.
Eesti Ekspressis on midagi põnevat.

Karl Martin Sinijärv uurib,
kas tema kirjutatud arvustusega on kõik kombes


2. peatükk. KOHAL

Evelin Ilves imetleb oma kokaraamatut

Esineb Rein Lang, kultuuriminister

Helen Sildna & Tallinn Music Week
tõid Helsingisse head tänapäeva eesti poppmuusikat

Vestlusring rokkmuusikast.
Kõige parempoolsem on Mika Keränen.

Marko Martinson, kitarrist

Kihnlasi esindas Helsingis Mark Soosaar

Mehis Heinsaar hakkab küüslauku sööma

Jaan Pehk ootab.
Mehis Heinsaar ootab eemal samuti.

Wimberg on ka abiks ootamas


3. peatükk. TEINE PÄEV

Andrei Hvostov




Arutelu Jürgen Rooste osavõtul

Mehis Heinsaar esinemas

Indrek Hargla annab autogramme

Jaan Pehk laulab ja loeb.
Kõrval tõlgib Hannu Oittinen.

Tapani "Tappajamummo" Kinnunen ja Eeva Park

- - -

F: Wr
v.a üks, mille tegi Jaan Pehk

esmaspäev, 3. oktoober 2011

Turu raamatumessil 30. sept - 2. okt 2011

Salk eesti kirjanikke - Wimberg, Olavi Ruitlane, Asko Künnap ja Hasso Krull - külastas eelmise nädala reedest pühapäevani Soomes Turu raamatumessi, et esitleda ennast ja oma loomingut.

Ruitlane esitles kirjastuses Savukeidas ilmunud romaani "Naine" tõlget soome keelde, Wimberg soomekeelset luulevalimikku "Soittolista" ning Künnap koos KMS-i ja Roostega tehtud haikukogu "Aika sattuu", mõlemad ilmunud kirjastuses Palladium. Krull luges luuletusi mitmekeelsest valimikust "Jatulintarha. Hussaid. Kiviring", mis on ilmunud Kivisildniku kirjastuses JI.

Esitlustegevus tähendas tervet rida esinemisi suurematel ja väiksematel lavadel, enamikul kordadel assisteerijaks ja vahendusmeheks Hannu Oittinen. Püüdku miljööd ja fiilingut edasi anda järgnev fotogalerii.


- - -


2 x Asko, laeval


2 x Olavi, laeval


2 x teel Turusse,
kolmandaks meheks estofiil Harri Sundell

Hannu ja Hasso



3 x Wimberg


Luulehetked Jurtas

Olavi luulet esitamas





5 x Asko Künnap ja Tapani "Tappajamummo" Kinnunen

Tänu
tõlkija Mika Keränenile
ja kirjastaja Jyrki Ihalaisele
Palladiumi letil


Messikeskuse ees võis laupäeval näha sellist vaatepilti,
pärast märkuse tegemist olukord muutus

Ruitlane on kunn

F: Wr
(v.a viimane, mille tegi Harri Sundell,
ja 4 tk Wimbergiga, mille tegi Asko Künnap)

põmmuudis: Kadrioru pargi n-ö Jaapani pargis ei tohi kivi peal istuda ega kivikesi tiiki visata

Tore lugu! Jalutab ema koos 1-aastase lapsega ja 9-aastase lapsega Kadrioru pargis avatud n-ö Jaapani pargis. Väiksem laps jääb vankris magama, ema mõtleb, et istuks kuhugi, loeks raamatut. Pinke pole. Ema istub kivile, lööb raamatu lahti. Kohe kõpsti juures mingi turvamees: "Siin pargis ei tohi kivi peal istuda!" Ema lööb silmad imestunult pärani. Aga mis teha. Tuleb püsti tõusta. Samal ajal pillub vanem laps eemal tiiki kivikesi. Turvamees märkab seda ja hüüab: "Neiu! Siin pargis ei tohi kive tiiki visata!" Mis teha, tuleb minna ära, sinna, kus jalutajal on võimalik kuhugi istuda, olgu kas või kivile, ja lapsed tohivad tiiki kivikesi visata ja plumpsatustest rõõmu tunda. Kordan, et ses n-ö Jaapani pargis ei leidu mitte ühtki pingilaadset eset, kuhu jalutaja võiks istuda. Hämmastav lugu. Aga täiesti tõsi, kuuldud otsesest allikast. Lugesin ajalehest veidi selle n-ö Jaapani pargi kohta. Rajajad loodavad, et see pargiosa saab rahva seas sama populaarseks kui Luigetiigi-äärne. Aga ma tõsiselt kahtlen! See, et sealt ei tohi jalgrattaga läbi sõita, on veel kui-da-gi mõistetav, aga, halloo, mis seal siis on lõppude lõpuks lubatud? Ei taha siukseid pargindusi!

laupäev, 24. september 2011

luuletus

.
MEIE VANAISAD

meie vanaisad olid kõvad mehed
..........hobusega murdsid põllukamarat
meie vanaisad olid kõvad mehed
..........laulu lõid ja sekka panid samakat

lapsepõlv neil polnud lust ja lillepidu
..........enamik neist sirgus kitsaist oludest
lapsepõlv neil polnud lust ja lillepidu
..........pärast siiski mõistust jagus kolu sees

elu sisse tuli kohe lüüa hambad
..........nõrgile ei andnud keegi midagi
elu sisse tuli kohe lüüa hambad
..........nõndaviisi varsti polnud vigagi

sõja tankiroomik üle nendest möirgas
..........raamatustki õudne sellest lugeda
sõja tankiroomik üle nendest möirgas
..........aga nemad ellu jäid nad olid tugevad

pärast sõda taas nad ajasid end püsti
..........ehkki kümnend kukil lasus tinane
pärast sõda taas nad ajasid end püsti
..........taevas siiski oli jälle sinine

õite pea nad meile tegid isad emad
..........selle auks hurraal nüüd laskem kõlada
õite pea nad meile tegid isad emad
..........viiekümnendate tited elagu

tüükaline lõug ja sooniline käsi
..........armastust nad polnud meistrid näitama
tüükaline lõug ja sooniline käsi
..........kes teab unistusi mis jäid täitmata

juba suvi maale tõi meid lapselapsi
..........hüüti telekas nuu zajats pagadii
juba suvi maale tõi meid lapselapsi
..........vanaisadeks said vanaisad siis

lapselaps on noor ja vanaisa vana
..........kui ei küsi üks ei teine räägigi
lapselaps on noor ja vanaisa vana
..........kiirelt jõuab hetk mil kõik see jääbki nii

*

kakskend aastat hiljem märkad mis on kaotsis
..........otsid ajaudus vana tarka meest
kakskend aastat hiljem märkad mis on kaotsis

..........äkitselt kõik selle
....................leiad enda seest

neljapäev, 22. september 2011

*

.
KAHEKSA RIDA ENNE UND

Ma ei ülista tähtede vilku,
minust ammu nad vahitud said.
Katja pepu vaid tõmbab mu pilku,
ainult seda ma silitaks vaid!

Päike särab küll toredalt, aga
ilmas imelist palju veel muud.
Las ta passida akende taga,
Katja pepule annan ma suud!

lõbusaid meenutusi kirjastamise alalt

Juhtum selle aasta alguses.

Kontakteerun ühe Eesti kirjastusega. Kirjastus pole suur, kuid on välja andnud tuntud autoreid ja hulga menukeid.
MINA: Tere, mul on soov, näete, selline teos välja anda.
TOIMETAJA: Väga tore asi! Võiksime välja anda küll.
MINA: Suurepärane. Aga ikka kõvad kaaned ja korralik paber.
TOIMETAJA: Loomulikult.
MINA: (rõõmustan)
TOIMETAJA: Aga...
MINA: (tõsinen)
TOIMETAJA: Raha väljaandmiseks peate ise taotlema.
MINA: Mina?!
TOIMETAJA: Meil endal nii palju ressurssi ei ole. Küsige vaat sealt ja sealt. (loetleb mõned suuremad fondid) Nii on parem.
MINA: (paus, jahmunult) Kas ma kogu raha pean ise koguma? Trükk, kujundus, honorar...?
TOIMETAJA: Jah.
MINA: Aga... millega siis kirjastus abiks oleks?
TOIMETAJA: Me võime teid aidata trükikojaga suhtlemisel ja trükifaili ettevalmistamisel.
MINA: Aitäh! Kui ma ise juhtumisi selle raha leiaks, siis ma võiks oma teose ise välja anda. Kui kannan kulud, võtan ka tulud. Trükikojaga suhelda ja kujundust organiseerida oskan ise.
Jätan sõbralikult head aega. Teose käsikiri aga siiani n-ö sahtlis.

pühapäev, 4. september 2011

tänane luuletus

.
LAHKUMISE LAUL

Hüvasti, Naksitrallid ja Klaabu!
Hüvasti, Kunksmoor, Kessu ja Tripp!
Lahkumisaeg. Löön silmini kaabu.
Vardast on kokku rullitud lipp.

Hüvasti, Välek! Võta, säh, tikud.
Sihvka ja Salu Juhan, adjöö!
Kõike head, pöialpoisid ja -pikud!
Tarvis nüüd minna. Jäljed viib öö.

Aatomik, tööle pihta sa anna!
Linnupoeg, hoia mürtsumas rokk!
Taaniel, Vajuv Vesi ei kanna!
Karu käest karusmarju too, Kokk!

Viimane salm peaks ütlema kõike,
aga mis oleks lisada veel?
Niipalju küll, et vahvamaid lõike
välja kord anda võib DVD-l.


Keila-Joal, 4. septembril 2011

esmaspäev, 22. august 2011

kas eestlased üldse on kunagi millegagi rahul?

Nüüd võrsub igalt poolt kriitilisi hääli, et laupäeval lauluväljakul toimunud Vabaduse Laul meenutas liialt tavalist rokk-kontserti, polnud piisavalt isamaaline ja rahvas ei saanud kaasa laulda. Et esinejad olid tühised ja halvad ja igavad.

Ma ei saa aru, kust sellised hääled nüüd siis võrsuvad? Ma olin ise ka kohal, 20 m lavast, alates Vaiko Eplikust kuni O'Connori esimese lauluni, siis pidin juba ära minema, ja võin öelda, et oli igati korralik kontsert ja isamaalisust jagus küllaldaselt.

Dagö oli üllatavalt hea, võrreldes plaadi ja raadioeetriga, Kerli oli maailmaklass ja Riho Sibul suurepärane, nagu ikka. Kuidas nii, polnud isamaaline? "Eesti muld ja eesti süda" Kerli esituses ja Rein Rannapi klaveri saatel oli väga isamaaline ja rahvale kohapeal see küll meeldis, mida võis järeldada tugevast aplausist. Kui 23.02 sai täis 20 aastat iseseisvuse uuesti väljakuulutamisest, oli jällegi väga isamaaline hetk. Kalkuni ülesvõetud Eesti hümni laulis ka publik kaasa ja jällegi oli väga isamaaline. Kogu õhkkond oli kogu aeg külladaselt isamaaline.

Kõige jaburam kriitika on see, et laval oli Yamaha klaver, aga pidanuks olema Estonia! Keegi nimetab veel Kerlit oskamatuks lauljaks. Kõige ehtsam maaroheline eesti kadedus läbisegi lollusega. Saavutaks äkki ise kuskil nii palju edu, et lastaks lava peale teiste ette? Ei, mätta tagant on sellised repliigid tulnud ja mätta taha nende ütlejad ka jäävad.

Ja kas pidigi siis kogu kontsert olema lausisamaaline? Mulle meeldis, et patriotismiga poldud liiale mindud, lasti head meelt tunda ikkagi ka heast tänapäeva eesti rokk- ja popmuusikast.

Muide, korduvalt oli mul seal lava ees seistes ka natuke piinlik publiku pärast. Riho Sibul esitas akustilise kitarriga paar vaiksemas toonis laulu, mida oli rahva omavahelise mölina taustal vaevu kuulda. Sama oli Kalkuni puhul. Tundus, et kui tümpsu ei ole ja trumm ei mürtsu, siis kedagi suurt ei kotigi, mis seal laval sünnib. Keegi purjus jorss minu lähedal karjus mitu korda: "Kalkun! Hähähää!" Väljaku servadel ja tagaotsas käis tavaline õllesummer, ainult et lippudega.

Palju oli noori inimesi. Vähe oli vanemaid inimesi. Kui nüüd needsamad noored inimesed ütlevad, et polnud piisavalt isamaalisust, siis - kas nad juulis noorte laulu- ja tantsupeol olid? Vaat nagu ei olnud. Ja see, mida ütlevad teleka eest vaadanud, ei ole siinkohal üldse adekvaatne tagasiside.

Mina tahaks rohkem head muusikat, head kirjandust, head kunsti - head kultuuri. Tahaks seda nautida. See on kõige isamaalisem. Liigne patriotsim, sh Leesmendi-Mattiiseni-Linna laulude üleketramine muutub kergesti läilaks. Õnneks laupäevasel kontserdil seda ei juhtunud. Oli head muusikat ja oli piisavalt isamaalisust. Kokkuvõttes oli meeldiv elamus.

Tahame isamaalisust? Siis proovime üksteise suhtes vahest olla sõbralikumad ka pärast lippude langetamist ja õhupallide tühjakssaamist.

Õelalt küsin lõpetuseks vaid seda: vahest oleks massile kõik OK tundunud, kui laval poleks käinud keerulise helikeelega, omanäolised ja intelligentsed lauljad (Eplik, Sibul, Kerli, Dagö, Malcolm Lincoln, Chalice, Jaak Johanson jne), vaid meie igihaljad suve- ja süldituuride kangelased: Smilers, Koit Toome, Meie Mees, Maarja-Liis Ilus...? Intelligentsus on see, mis massile peale ei lähe, mitte vähene patriotism!

neljapäev, 18. august 2011

kust osta Nõia-Intsu DVD-d?

.
Kust osta DVD-d "Nõia Intsu sõber Mait"?

teisipäev, 2. august 2011

ajalooline flashback

Jaa, jaa, seda uudist lugedes meenus mulle, et Paides oli kunagi 21. juuli väljak. See oli linna peaväljak, mille ääres oli Türi bussi peatus ja kiriku ees takso-ootajate järjekord. 21. juuli viitas loomulikult 21. juulile 1940, mil Eesti Vabariik smugeldati nõukogude rahvaste vennalikku perre. Nüüd on Tallinnal oma kuupäevanumbriga väljak.



Endine 21. juuli väljak Paides, 2008 (F: Wr)



21. juuli väljak Paides, 1966 (Järvamaa Muuseum, allikas)


Ei usu küll, et keegi hakkab Harju mäe kohta pikalt ja lohisevalt ütlema "20. augusti väljak". See oli, on ja jääb ikka Harju mäeks. Õelalt spekuleerin, et küllap töötas selle pseudoprojekti kallal ikka grupp ametnikke, äkki isegi mitu ametkonda, kes kõik said ka selle eest preemiat.

Kunagi oli Tallinnas "V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee", aga linnarahvas nimetas seda hoonet ikka linnahalliks, ükskõik, kas paluti või kästi.

reede, 29. juuli 2011

tänane Sirp

Mul oli väga tore lugeda, kuidas Joel Sang mõttetu huugamise naiskirjanduse asjus paika paneb. Kogu naiskirjanduse teema on Eestis ainult suur mull, millele mõned, eesotsas Kärt Hellermaga üritavad vägisi õhku sisse puhuda, et see suuremaks läheks.

Küll aga teeb Kaarel Tarand mu meelest Kristiina Ehinile liiga. Ma raamatut ennast pole lugenud, kuid kuulsin Tallinna Kirjandusestivalil Kristiinat sealt katkendeid lugemas ja need olid väga ilusad tekstid.

teisipäev, 26. juuli 2011