neljapäev, 24. detsember 2009

jõulusõnum

Kuradi urood!
V6id selle kuuse
endale
perseauku
istutada! Pane
end p6lema!!!
Maarika

Selline sõnum piiksatus eile mulle moblasse. Kas pole ilus jõulusoov? Selline värskendav, kõige selle heategemise-blaa ja muu jõuluiba taustal? Ainus segadusttekitav nüanss asja juures on see, et ma ei tunne ühtki Maarikat, numbergi oli tundmatu.

Soovingi siis siitkaudu vastu: yes, yes, fuck you too!

jõululuuletus 2009

.
NAISED JA JÕULUD

Kui ma mõtlen naistest
.....................ja jõulupühist,
siis neis kahes leian
väga palju ühist.

........Kaunil jõulukuusel
........ehteid mitu kihti.
........Naised samamoodi
........välja näevad tihti.

........Piparkoogid vaagnal
........magusad kui mesi.
........Toob need mulle meelde
........vahel naise musi.

........Pärast jõululaulu,
........pärast jõuludrinki
........naist ma lahti sõlmin
........nagu jõulukinki.

Kui ma mõtlen naistest
.....................ja jõulupühist,
siis neis kahes leian
väga palju ühist.

(Kirjutatud spetsiaalselt Naistelehele, ilmus selle nädala numbris)

teisipäev, 22. detsember 2009

Toomas Liiv (1946-2009)

.
KASE PÕLEMINE

Sa arvad küll, et on saabunud vaikne ja
pime öö, mil midagi ei juhtu, ent ometi
hakkab äkki just sinu siniste akende all
põlema kask, nii et valgeid sädemeid

kaselehtedest, tuleniite okstest ja tuha-
ase tüvest, ja kasetoht põleb end uduks
hõljuma luhtadele, voolama jõena läbi luh-
tade ja sel viisil kandma mälestust ühest

kunagisest kasest ikka uutele ja uutele
luhtadele.

(kogust "Kase põlemine", 1971)

reede, 18. detsember 2009

minu protestinoot sotside juhi kangutamise asjus

Jüri Pihl on hea, kindla käega, kogenud poliitik. Mina hääletasin oktoobris tema juhitava erakonna poolt. Kas tõesti valitakse nüüd sotside esinumbriks see nõrga, pea olematu poliitilise kapitaliga teatrinäitleja?! Ma ilmselt ei valiks küll Indrek Saare juhitava erakonna poolt, sest see oleks maha visatud hääl. Kas see mees suudaks sotside rivisid nii koondada, et nad suudaksid Keskerakonna, Reformierakonna ja IRL-i parteijäärade vahele trügida? Ei usu.

Armastan kultuuriinimesi, aga kui sotside juhiks saab karismatu kultuuritegelinski, kes seni pole poliitikas millegagi silma paistnud, siis saabki sotsides ülekaalu see pool, mida iseloomustab mõiste "tore, kuid võitlusväljal täiesti kasutu peenetundeline kultuursus". Indrek Saar tundub mulle, sry, poliitika jaoks mittesobiliku intelligendikesena, kes hoiab püstolikabuuris korraliku toru asemel hoopis Iina Aasamaa käitumisõpikut. Ei ole sellist meest etteotsa vaja! Viike pükstes ei vahita, kui ümberringi mürsud lõhkevad! Sotsid vajavad kindlat kätt.

Ei tohi tekitada eesti poliitikasse sotside koha peale mingit õrnahingeliste kultuuritegelaste rakukest, kellele antakse teiste parteide poolt ainult armulikult võimalus opositsioonis istuda ja vahel harva piiksatada midagi "heade poliitiliste tavade" rikkumise kohta. Mõistan sellised arengud täiesti hukka!

Mina, sotside valija, loodan, et Pihl ei saa "musta märki". Kui kuulsin märguandest kapole, siis minu toetus Pihlile ainult suurenes. Reformaritele tulebki vastu lõugu anda. Lang on üks eesti mölaklikumaid poliitikuid ja Ansip kaitseb ainult kurnajate huve. Paet oli väga hea kultuuriminister, aga välispoliitika nüansside jaoks on ta natuke rumal. Seda kampa võib riigireetmises vähemalt kahtlustada küll.

neljapäev, 17. detsember 2009

Contra "Päike ja lamp" - soovin omandada

Avastasin, et mul ei ole sellist raamatut nagu Contra luulekogu "Päike ja lamp", mis ilmus 1998. aastal. Kui kellelgi on, aga ei vaja, siis oleksin huviline!

teisipäev, 15. detsember 2009

Silver Anniko "Rusikate" uustrükk - kas võeti müügist maha?

Paar nädalat tagasi jõudis raamatupoodidesse müügile Silver Anniko kunagise populaarse romaani "Rusikad" (1979) teine trükk. Raamatu tiitellehele ja selle pöördele polnud kirjastaja ega toimetaja nime märgitud. Kataloog ESTER-i abiga saab siiski teada, et väljaandjaks on keegi Arelando Grupp.

Küll aga kandis raamat uhkelt 1979. aasta tutvustusteksti, mis mõjus tänases päevas naeruväärsena. Ja raamatu väljaandmist saatis tavatult suurejooneline reklaam bussipeatustes.
Reklaamgi oli maitsetu: kaks tibi ja raamatukaas, juures kiri "Lettidelt korjatud kultusromaan taas lugejate ees", või midagi sellist. Silmanähtavalt oli loodetud suurt (hõlp)tulu.

Aga nüüd on kuulda, et ka see raamat on lettidelt korjatud! Tõesti, ei Apollo, Rahva Raamat ega Raamatukoi sellenimelist toodet enam ei müü. MIS JUHTUS? Kas keegi teab? Uuriv ajakirjandus pole veel teemat leidnud.

Kui see raamat poodi ei pääse, siis ilmselt kannab keegi ikka vägagi prisket kahju. Arvestades juba nii paksude raamatute trükkimise ja bussipeatuste reklaami maksumust.


Raamatukoi antikvariaadiküljel näeb raamat välja selline.

PS. Ma tõesti ei usu, et omaaegsete rahvamenukite uustrükkidega tänapäeval suurt tulu annaks teenida. Ei ole mõtet enam "Kivisid ja leiba", "Rusikaid", "Rannamände" jms välja anda.

Mis sest, et ESTER-i andmetel on raamatukogudes enamik "Rusikate" uustrüki eksemplare juba välja laenutatud. Kuuldavasti on masu tingimustes raamatukogude külastatavus kordades suurenenud: inimestel on tänu töötusele rohkelt vaba aega käes. Aga kirjastajale toob tulu ainult poemüük.
Ja mina ei usu, et inimesed oma 200-le kroonile paremat rakendust ei oska leida.

kolmapäev, 2. detsember 2009

Lisandusi Tartu NAK-i ajaloole. Väike fotogalerii seebikarbi eerast

Kaua need fotod ikka paberkandjal vedelevad, eks ju. Mis digitaliseeritud, see säilib hoopis paremini. Rääkimata sellest, et on laiemalt kättesaadav.

Arhivaar on järgnevalt kokku kogunud ja kommenteerinud valiku Tartu NAK-iga seonduvaid fotosid, peamiselt aastaist 1999-2002. Kvaliteet on neil selline, nagu on, aga tuleb arvestada, et sel ajal veel igaühel korralikku peegelkaamerat polnud, nagu tänapäeval. Isegi digiseebikate hiilgeajastuni jäi veel aega.

Suure osa neist fotodest olen teinud ise. See seletab ka fakti, et mina olen ainult kahel pildil. Peaaegu kõik ülejäänu on pärit Tartu NAK-i arhiivist ja leitud tänavu kevadel Tartu Kirjanduse Maja pööningult. Peamiselt olid need rühma liikmetelt kogutud almanahhi "Emajõe kondor" (2002) illustreerimiseks. Ja ühe foto sain endise TNT-lase Marie Myrgi fotoalbumist.

Lühiduse eesmärgil on minu tehtud fotod tähistatud tärniga, ülejäänud fotode puhul on autor nimeliselt mainitud, kui ta on teada. Fotod, mis ilmusid almanahhis, on tähistatud märkega EK. Head vaatamist!

- - -

Grupp naklasi Tartu NAK-i toas 1997. aastal NAK-i (ilmselt) esimese juhatuse valimisel. Esiplaanil Contra ja Kauksi Ülle mitteliikmetena, s.o toetajaliikmetena hääli lugemas. Eemal paistavad Leo Luks ja fs, toona veel Francois Serpent.

fs, Veiko Märka ja Jan Rahman, ca 1997. fs'i andmetel on foto autor tõenäoliselt Ülle Harju, ka üks algusaegade naklasi.

Indrek Ryytle Urvastes, Contra vanemate talus. Contra arvas, et tõenäoliselt on see foto siis tema tehtud.

Keskel Veiko Märka, vasakul nurgas Airi Hallik-Konnula, paremal nurgas on keegi, kes on väga Kauksi Ülle nägu - kas on tema, kuulub edasisele väljaselgitamisele

Aapo Ilves ja Veiko Märka Koerus, Vabadussõja mälestussamba juures, ca 2001

Ajakirja Sitatorn toimetaja, hilisem semiootikateadlane Leo Luks (EK)

Mihkel Kera alias Mika Keränen. (F: Lauri Kulpsoo) (EK)

Priit Liiviste (EK)

Ardi Ringvee (EK)

Veiko Märka, Piret Jaaks ja Kristiina Nurmis teevad parukatega nalja. Seda fotot võib veel näha Veiko luulekogu "Keel tarretises" (2001) tagakaanel.

Jan Rahman ja Ardi Ringvee. Pilt on tehtud Contra sünnipäeva tähistamisel Urvaste koolimaja saalis. Taga on Airi Hallik-Konnula. (EK)

Tiina Pai (EK)

Vanem foto Veiko Märkast. Foto taga on templijäljend: "Elmo Riig. Sakala. 96. 06." (EK)

Veiko Märka ja mari poeet Gennadi Salmianov Tartu Kirjanduse Maja saalis, 2002

Veiko Märka ja Olavi Ruitlane Tartu Kirjanduse Maja saalis. Foto taga on kiri: "30. 01. 2001. Ruitlase raamatu esitlus." Tegu siis lasteromaaniga "Kail".

Wimberg esinemas 27. 04. 2001 Pirogovi platsil. Kõrval ootab esinemisjärge Veiko Märka. Selle foto tegi (vist) kaasas olnud Lauri Vanamölder.


2 x Tartu NAK-i esinemine Tallinna Kirjanike Majas. Aga mis esinemisega tegu? See ei ole vist ikkagi 24. 11. 1999 toimunud kogu Tartu NAK-i külaskäik Tallinna, sest samast üritusest on mul veel pilt, mis kujutab mind esinemas - mina aga 24. 11. 1999 ei esinenud, polnud naklanegi. Igatahes on fotodel: Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Veiko Märka. Alumine foto on pärit Marie Myrgi fotoalbumist.

LÄTETE PÄÄL, 19.-22. juuli 2001
Võrumaal, Kütiorus

Vasakul tegelevad toiduvõtmisega Veiko Märka ja Valdo Valper (*)

Kuulajad. Võib näha isikuid: Veiko Märka, Valdo Valper, Berk Vaher, Olavi Ruitlane, Leo Luks, Aapo Ilves, Airi Hallik-Konnula jt. (*)

Hasso Krull, Janika Kronberg ja Leelo Laurits (*)

Valdo Valper, Leo Luks ja Marko Kompus (*)

Contra dekonstrueerib aabitsat (EK)

ETENDUS "NEW YORK! NEW YORK!"
11. 12. 2001 Tartu Kirjanduse Majas

Reklaamfoto Contraga. Seda kasutati ürituse plakatil.

Olavi Ruitlane, Vahur Afanasjev, Veiko Märka (*)

Contra, Aapo Ilves ja Veiko Tartu NAK-i toas. Seinal minu maalitud loosung esimesele SOTSIA-le, mis toimus 2001 aprilli lõpus Pedas. Nüüdseks on loosung kaotsi läinud. (Kes teab selle saatust/asukohta, palun andku teada!) (*)

Piret Jaaks, Vahur, Jaan Pehk ja Triin Ploom (*)

LÄTETE PÄÄL, 19.-21. juuli 2002
Võrumaal, Urvastes

Urmas Vadi ja Aapo Ilves (*)

Vahur Afanasjev, Contra, Jaan Pehk ja Herbert Konnula, poolteist aastat vana (*)

Jaan aitab Olavit (*)

Peeter Laurits peab ettekannet. Vasakul kuulab Veiko Märka, paremal on Ardi Ringvee koos abikaasaga. Mäletan, et kui kätte jõudis küsimuste esitamise aeg, siis küsis Veiko Peetrilt: "Miks sul kõrvad nii karvased on?" Ja Peeter vastas: "Selleks, et sind paremini kuulda." (*)

Aldo Luud näitab pilte. Kõrval Mika Keränen, Aapo ja Wimberg.

Marko Kompus ja Mehis Heinsaar (*)

Kuulajad. Pöörane Hirv peab ettekannet. (*)

Jaan Pehk vaatab välja (*)

teisipäev, 1. detsember 2009

ajaloo annaalid 2. Happy Hannukah 2008!

.


President Toomas Hendrik Ilves 21. detsembril 2008
kõnelemas Tallinna juudi koolis.
Pikemalt loe siit.


F: Wr

AK klipp:

ajaloo annaalid 1. Keda kiita ilusa lapsepõlve eest?

.


F: A. Rodionov

neljapäev, 26. november 2009

kaks soovitust arvuti väliskõvaketta asjus

Juhtus nii, et paar nädalat tagasi läks katki mu arvuti väliskõvaketas (Maxtor 200GB, 2006). Alguses tegi paaril käivitamiskorral lihtsalt häält tõk-tõk-tõk-tõk, ja kahises nagu bensiinita mootor, ja läks kõvasti aega, kuni tekkis side ketta sisaldusega. Aga siis läks asi täitsa õhtale, side sisaldusega null. Muidugi hakkasin otsima arvutiparandust, kus saaks vähemalt kettal olnud info kätte. Järgnevalt kaks soovitust kõigile, kes peaks tulevikus seisma sama probleemi ees:

1.
Kui arvuti väliskõvaketas hakkab tegema häält tõk-tõk-tõk-tõk, ja kuuldub nagu automootor, milles pole bensiini, tõsta sellelt ruttu andmed ära - need helid on ketta viimased hingetõmbed, see on peagi omadega õhtal. Reeglina on välisketaste kasutamisaeg 3-5 aastat.

2.
Kui hakkad otsima arvutiparandust ja sulle ühes kohas öeldakse: "Kas teil on seal väga vajalikud andmed peal? Nende taastamine algab alates 20 000 kroonist", siis ärge ehmuge, vaid soovige viisakalt head päeva ja otsige uus parandus, kus sama asi tehakse ära 600 kr eest, sh käibemaks.

Nüüd olen rõõmus. Ei peagi hakkama Allan Vainola avaldamata kodusalvestusi ega mp3-de kogu "House of Rising Sun'i" erinevatest esitustest (praegu 32 nimetust) uuesti kokku korjama, halvemal juhul taga nutma jääma. Rääkimata muust. Sellestki, et uuel kettal on ruumi 5x rohkem.

teisipäev, 24. november 2009

kaks ettepanekut perearstisüsteemi reformimiseks

Eilse päeva olulisima uudise valguses analüüsisin Eesti perearstisüsteemi ja jõudsin järeldusele, et see vajab kahte olulist muudatust. Need muudatused oleksid järgmised:

1.
Lisaks perearstile peaks igal inimesel olema ase-perearst, kelle poole on võimalik pöörduda siis, kui põhiperearst ei ole kättesaadav (pole tööl, on haige, ülekoormatud vms). Kui kõne all on inimese tervis, siis ei saa olla argument, et perearst X töötab paaritutel kuupäevadel ainult 8-14. Nii ei pruugi perearsti lausa 3 päeva järjest tööl olla, kui nädalavahetus kaasa arvata, rääkimata esimesest vabast visiidiajast.

2.
Igal inimesel peaks olema võimalus oma perearstile või ase-perearstile kas või keset ööd otse helistada ja vähemalt konkreetset nõu küsida. Igal inimesel peaks olema selleks puhuks tema perearsti mobiilinumber.

Kui perearst ei ole valmis inimesi aitama 24h, siis ärgu õppigu arstiks. Või ärgu kirjutagu Hippokratese vandele alla. Oled seda vannet vandunud, siis ära aja juttu, et sul on palk väike või pole sinu töö (= sul on inimeste tervisest ükskõik). Siis hakka ehitajaks või kingsepaks.

antropoloogiasurakas

.
Seekord Võsa Pets & Rakvere pordumaja.

pühapäev, 22. november 2009

luuletus paskvillinäitlejale, kes käib raamatukogudes sõnakunstnike teoseid rikkumas

.
LUULETUS RAAMATUTE RIKKUJALE

Kui loen lehest halba uudist,
tahaks vanduda südame põhjast:
sa... sa... sit... ikas!

Kui näen telekast halba uudist,
tahaks vanduda kogu hingest:
sa... sa... per... gel!

Kui haamer kukub jalale,
tahaks vanduda et lagi väriseb:
sa... sa... put... ka!

Kui tundmatu näitleja sodib
raamatutes maha roppe sõnu,
siis ütlen lihtsalt: TÜRA.

inspiratsioon

laupäev, 21. november 2009

ärge ostke veel lapsele jõulukinki!!!

Detsembri teisel nädalal ilmub MIKA KERÄNEN'i uus lastekrimka "PEIDETUD HÕBEDANE AARDELAEGAS", mis on veel

PÕNEVAM

kui Keräneni eelmisel aastal ilmunud lastekrimka "Varastatud oranž jalgratas"! Muidugi kirjastuselt Jutulind, kust siis veel! See on parim jõulukink teie lapsele!

- - -

Mika Keränen sündis 1973. aastal Soomes, Helsingis. 14-aastasena kolis ta Põhja-Karjalasse, kus lõpetas keskkooli. 19-aastasena tuli ta Eestisse ning hakkas Tartu ülikoolis õppima eesti keelt ja kirjandust. Sellest ajast peale on ta jäänud lahutamatult Eestiga seotuks.

Aastast 1997 on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. Aastail 2002–2006 oli ta Helsingis Eesti Instituudi juhataja, tuli seejärel Tartusse tagasi ja töötab praegu ametnikuna haridusministeeriumis. Ta on abielus eestlanna Evaga ja tal on kaks tütart, Evamaria ja Emma.

Mika Keränen on avaldanud eesti keeles luulet ja tõlkinud soome keelde eesti kirjandust. Lastele on ta varasemast tuttav raamatuga „Varastatud oranž jalgratas“ (2008).

-

„Peidetud hõbedane aardelaegas“ on laste krimijutustus, kus seiklevad taas Mari, Reilika, Olav, Anton ja Sadu, ehk kokku salaselts Ramps. Nagu seeria eelmises raamatus „Varastatud oranž jalgratas”, toimub ka selle loo tegevus tänapäeva Tartus. Seekord otsivad rampslased peidetud varandust.

Mari vanaisa Peeter Haljandi leiab oma riiulist vana raamatu vahelt 1944. aastast pärit avamata kirja, milles tema ema vend Kristjan teatab, et lahkub Eestist ja on matnud Tartu Botaanikaaeda maha oma varanduse. Kuhu täpselt – see tuleb rampslastel nappide juhtnööride ja saladuslike vihjete põhjal välja uurida.

Hõlmikpuud ja datlipalmid, linnamüürid, üliõpilasseltsid, vanahärra Paul, abivalmis raamatukogutöötajad, viiekilosed haugid, taskulambivihud sügisöös, jänesehaagid läbi aedade, mees kümnekrooniselt, kuus luikvalget jalgratast – selle kõige ja palju muuga kohtub lugeja, kui lööb lahti salaselts Rampsu lugude uue osa!

Pildid Marja-Liisa Platsilt.

Mika Keränen 2009. aasta augustis Tartus Karlovas,
oma koduõues.

F: Wr

pilte Vaapo Vaheri "Kino on saatan, kes imeb su rinda" esitluselt Kuku klubis 4. märtsil 2009

.
Oranžis džempris rõõmustab päevakangelane Vaapo Vaher. Teda ümbritsevad esiplaanil Juku-Kalle Raid ja kultustoimetaja Jaakko Hallas.

Vaapo raamatuga ja Pegasuse toimetaja Lauri Vanamölder

Grupp kirjanikke - Contra, mina, Jürgen Rooste, taga Veiko Märka - jälgib tähelepanelikult Vaapo esitluse kulgemist

Peeter Helme, mina, taamal Jürgen

Peeter Volkonski

Fotod ja nende autoriõigus: Jaan Klõšeiko

üks intervjuu minuga

Eelmisel kuul ilmus mul uus raamat. Siin on selle kohta üks väike intervjuu (pdf, lk 12).

reede, 13. november 2009

luuletus

.
SÕNA "NEEGER"
ehk ANTIRASSISTLIK LUULETUS

sõna "neeger"
võib kedagi solvata
seepärast proovin
sõna "neeger"
mitte kasutada
.

minge PÜHAPÄEVAL heale kontserdile!

Venno Loosaar andis välja enda kirjutatud viisidega lastelaulude plaadi "Minul on", kus sõnade autoriteks on tuntud eesti luuletajad ja laulude esitajateks tuntud eesti lauljad.

Tegu on hea plaadiga, mille ilmumise puhul antakse ka hea kontsert. Minu lemmik on Lenna Kuurmaa laul "Kosmose jõgi on taevas", mida ta käis muide esitamas ka ETV lastesaates "Saame kokku Tomi juures".

Kontserdile on vahepalad kirjutanud Wimberg (plakatil on stsenaristina nimetatud küll Vahur Keller, aga pärast plakati trükkimist selgus, et Vahur ei saa seda tööd siiski enda teha võtta).

Pilet täiskasvanutele 125 krooni, lastele 75 krooni. Sel pühapäeval kell 18. Muu info siin. Lennat Tomi-saates võib vaadata siit.

kolmapäev, 11. november 2009

Statoili saiake - mida siis sellega ikkagi teha?

Mõni aeg tagasi ulatati mulle Statoilis kulinaariatoode, millega ma ei osanud muud peale hakata, kui sellest veidi blogida ja pärast prügikasti visata, sest ära süüa ma seda küll ei söandanud.

Vahepeal on grupp USA teadlasi probleemiga edasi tegelenud. Nüüd on välja pakutud lahendus, mida Statoili saiakesega peale hakata. Üksikasjalik selgitus on järgmisel illustratsioonil -

Idee & fotod: Aapo Ilves

pühapäev, 8. november 2009

Aramise meenutuseks





Aramis läks ära


Maailma kõige parem Aramis, kaunis, vapper ja üllas musketär oli Igor Starõgin. Tänasest ei ole teda enam meie hulgas. Neljast on alles kolm. Juhuse iroonia, raamatus surid just ülejäänud kolm enne teda.

Kuidas see raamat lõppeski? ""Nägemiseni, Athos ja Porthos, jää igaveseks jumalaga, Aramis." Neljast vaprast mehest, kellest loo teile jutustasime, jäi alles üks - jumal on nende hinged enda juurde viinud."