kolmapäev, 8. juuli 2009

Kolm päeva Muhu saarel - SUUR fotogalerii

Ühe nädala jooksul on täiesti võimalik teha öine ringsõit risti-põiki läbi Raplamaa (21.-22. juuni), otsida teed teedetuis padrikuis Põhja-Lätis (23.-24. juuni) ja õppida lähedalt tundma Juhan Smuuli poolt kuulsaks kirjutatud Muhumaad (26.-28. juuni). Järgnevalt fotogalerii.

Marsruut oli: 1. päeval Kuivastu-Liiva-Koguva, 2. päeval Koguva-Kõinastu-Rootsivere-Liiva-Koguva, 3. päeval: Koguva-Nautse-Linnuse-Külasema-Nõmmküla-Vahtraste-Hellamaa-Kuivastu. Liiklusvahend: jalgratas. Varustus: minimaalne.

Siinkohal tulised tänusõnad kirjandusuurijast koguvalasele Kadri Tüürile, kes Laasu talu renoveeritud rehealuses rändajaile lahket öömaja pakkus ning Muhu muuseumi töötajana ka pikalt-laialt Koguva külast ja Smuulidest pajatas.

Pikemat reisikirja seekord ei hakkaks kirjutama, las kõneleda rohkem pildid.











11 x Koguva küla

Esimese päeva õhtul Koguvas väikesel ringkäigul kohtasime Muhumaast filmi tegevat filmigruppi.


2 x Juhan Smuul. 1990-ndate alguses oli see kuju mõned aastad Kadrioru pargis. Ja ikka rohkem kui mitu korda tulin oma tollasest koolist koju läbi Kadrioru pargi, istudes mõneks ajaks jalga puhkama merele vaatava Smuuli kõrvale.

Siis leidsid mõned uue aja dogmaatikud, et tegu on punase häbiväärsusega ja kõrvaldasid selle kuju pargist. Kuni paar aastat tagasi müüdi see sümboolse hinna 1 kroon eest Muhumaale Muhu muuseumile. "Õigupoolest läks see maksma 6 krooni, koos ülekandetasuga," täpsustas Kadri Tüür.

Vaatab ta aga endiselt merele, seekord Pirita lahe asemel kodusele Väiksele väinale.


2 x teel mere poole



3 x mere ääres


Vaated Kõinastu laiu ja Saaremaa poole


TEINE PÄEV


2 x Kadri Tüür. Ülemisel pildil koos tütar Roosiga.




Stendid Muhu muuseumis, Juhan Smuuli ekspositsiooni juures. Muhu muuseum - kes ei tea - asub Koguva külas Tooma talus, kus sündis, kasvas ja elas suure osa oma hilisemast elust Juhan Smuul.


Juhan Smuuli töötuba ja töölaud Muhu muuseumis Tooma talus. Töölaual on näha Juhan Smuuli rahakott, prillid ja Kazbeki-karp. Eemal on näha tema portfell.



Tooma talu tagant- ja eestvaates. Keskmisel pildil Kadri Tüür koos Roosiga.



Koguvast 1,2 kilomeetrit põhja poole mere ääres asub Nuka talu, kus 1978. aasta suvel on filmitud "Siin me oleme!" (1979). (Filmitalust ja selle elanikest tänapäeval loe Risto Berendsoni põnevat reportaaži.) Meie sealolemise ajal ei märganud me talu õuel ühtegi hinge. Tahtsime küsida meiegi teed Kõinastu laiule... Ja loomulikult ka näha seda kuulsat maja.




4 x teel Kõinastu laiule.

Tegu on saarega, mille kohta sobib kasutada filmist "Mehed ei nuta" (1969) pärit sõnu: "See saar ei olegi saar. See on rohkem poolsaare moodi saar. See pole mitte päris poolsaar, aga noh nii, nagu poolsaar." Just sealsamas ongi filmitud need meres jalutamise kaadrid.

Nimelt võib Muhumaalt Kõinastule läbi vee jalutada, nii et kogu paarikilomeetrise teekonna jooksul ei tõuse vesi üle poole sääre. Meie ajal oli pikalt olnud kuiv ja vesi käis isegi vaevalt üle ketsiääre. Paljajalu võib seal ka käia, põhi on pehme, savine-liivane.

Tee Kõinastule viib mööda kolmest väiksemast laiust, mis paistavad möödudes nagu kaks. Neil kahel, mis paistavad välja nagu üks, karjatatakse lehmi ja hobuseid. Ühel pildil on neid näha mere ääres jalutamas.

Huvitav, kui palju on Eestis veel olemas saari, mille kohta juhatatakse teed nii: "Hakake rannast autoroobaste järgi minema." Kõinastul on veidi püsivat asustust ja liiklus Muhumaa vahet toimub autotsi läbi mere. Ühel pildil ongi roopad ilusti näha.

Vaade Kõinastult Muhumaa poole. Paremal viirdub Saaremaa.


2 x tagasiteel Kõinastult. Ülemisel pildil meri Saaremaa ja Kõinastu vahel, alumisel näitavad rattaroopad teed Muhumaa poole.




Tagasiteel Kõinastult läksime ka hobuseid ja lehmi lähemalt vaatama. Hobused olid päris julged, lehmad püsisid ettevaatlikena eemal.

Meie järel tuli laidude poolt veel rahvast



Koguva küla ja Muhumaa on turistihordide tarbeks ohtralt kaardistatud



3 x Koguva naaberküla, Rootsivere

Teise päeva lõpetuseks käisime Liival poes. Tee ääres võis näha nüüdseks tõelist haruldust Eesti maastikupildis: heinarõuke.


KOLMAS PÄEV


Kolmandal päeval võtsime fotoka välja alles Põhja-Muhumaal, Külasema külas, kuhu söömiskoha otsimise eesmärgil suurelt maanteelt sisse põikasime. Ka siin avastasime kaunitest kiviaedadest ääristatud sopilisi külatänavaid.

Talu, mille ees asuval küla "keskväljakul" asutasime ennast lõpuks einet võtma, osutus vaatamisväärsuseks, see kandis kivitahvlit järgmise kirjaga: "Selles talus veetis oma suved filoloogiadoktor Aarne Vinkel (1918-2006)."

Oleme täitsa põhjas väljas - Nõmmkülas. Ootamatult leiame siit eest poe, mis veel ootamatumalt on pühapäeval ka avatud. Ostame jäätist ja vett.

Mälestuseks teeme pildi kahest poe ees istuvast kohalikust mehest. Nende endi nõusolekul muidugi. Vestleme ka paar sõna, küsime, kuidas Nõmmkülas elatakse.

Lähedal asub paatide parandamise tsehh.


Pastoraalne maastik. Nõmmküla poeesine.

Nõmmküla pood maanteelt

Veel Nõmmküla maastikuid


"Päike paistab, rõõmus meel - ja üks jaht on mereteel..." Vaated Üügu pangal ja pangalt.

Juba mandril. Lihula linnus. Siin löödi 1220. aastal tagasi rootslaste invasioon, nii et enne 16. sajandit nad ei julgenud enam jalga Eestisse tõsta.

© Fotod: Wr, Katja

Kommentaare ei ole: