Ukraina tüdruk joonistab liivaga nagu võlur

Miša

Multifilmist "Kes saab auhinna?" (Sojuzmultfilm, 1979)

"Oota sa!" mitteametlikud osad

Ray Bradbury "Marsi kroonikad" Uzbekfilmi multikana 1984

"Marsi kroonikad" on kindlasti Ray Bradbury tuntuim teos. Kas just parim, see on maitse küsimus, mulle näiteks meeldivad "451° Fahrenheiti" ja "Võilillevein" rohkem. "451° Fahrenheitist" on tehtud 1966. aastal täispikk mängufilm (USA, rež François Truffaut, osades Oskar Werner, Julie Christie jt), mis on väga nõrk ja romaani võimsat sõnumit edasi mitte andev ekraniseering. Nagu näitab IMDB, peaks aastal 2009 valmima selle teose põhjal uus mängufilm, loodetavasti on see muljetavaldavam. Kui Guy Montag'i mängib selles tõesti Tom Hanks, nagu jutud räägivad, siis on üks eeldus selleks juba olemas.

Vähem tuntumaid ekraniseeringuid on tehtud ka "Marsi kroonikatest" - USA telesari 1980. aastast ja Nõukogude Liidu (!) mängufilm "Trinadtsatõi apostol" 1988. aastast (viimases mängivad mh Mikk Mikiver ja Elle Kull). Venelased on Bradburyt eriti armastanud, see nähtub sellest, et ainsa "Võililleveini" ekraniseeringu on ka nemad teinud, koos ukrainlastega - "Vino iz oduvantšikov" (1997, rež Igor Apasjan, viimases mängib mh Innokenti Smoktunovski).

Aga usun, et ühe kõige diibima Bradbury-ekraniseeringu üldse on teinud 1984. aastal Uzbekfilm. See on joonisfilmi kujul edasi antud "Marsi kroonikate" lõpunovell "Kord tulevad soojad vihmad" ("There Will Come Soft Rains", vene keeles "Budet laskovõi dožd", muu info siin). Ja selle, nagu veel suure hulga nõukaaegseid multse saab endale arvutisse tõmmata siit. Head vaatamist! Muide, laste multifilm see küll ei ole. Vähemalt mitte tänapäeval...

Vene tänapäeva multifilmidest olen kirjutanud veel siin. Ja keda huvitab Ray Bradbury ja filmimaailma kokkupuude lähemalt, sellele kulub ära see link.

vene multifilmi jätkuv võidukäik

Täna öösel soovitaksin niisugust asja nagu tänapäeva vene animafilmirežissööri Ivan Maksimovi (ka Maximov, s 1958) multad. Armusin neisse esimesest silmapilgust. Esmakokkupuude toimus Pireti blogis, kus oli YouTube'i link selle geeniuskineasti kõige värskemale filmile "Rain Down From Above". Vaatasin lingitud multa ära - ja vaatasin kõrvalt järgmise, siis veel järgmise ja veel järgmise. Ja olen neid hiljem vaadanud korduvalt uuesti. Siis tutvustasin neid Aapole, kellele need hakkasid kah meeldima, ja veel mitmele inimesele. Aga sellest on vähe, tuleb veel soovitada.

Millised visuaalsed leiud ja lahendused, sh karakterid! Milline lüürilis-kummaline maailm! Milline mahlakas-lennukas absurd! Avaneb dialoog Priit Pärna loominguga. Ja milline soundtrack! See viimane võtab lausa eraldi haardesse. Lingin siia neli kõige lemmikumat neist, ülejäänud leiab ise kõrvalt üles. Muide, "Wind Along The Coast'iga" on Maksimov 2005. aastal käinud ka Eestis toimunud animafilmide festivalil Anima.

* "Slow Bistro" (2003)
* "Wind Along The Coast" (2003)
* "Слева направo" ("From Left To Right", 1989)
* "Provincial School" (1992)

Ja kui jutt juba geniaalsetele multadele läks, siis soovitan vaadata ka "Purple and Brown'i" seeriat, algatuseks seda osa, mis mind nende imelisse maailma meelitas.