Vahutasin keskkoolile aulas 40 minutit jutti ja ilmselt jätsin nii mõnessegi teadmise, et need siurulased olid ikka üks paras pummeldajate kamp küll. Õige mulje muidugi, peame silmas kas või neid Visnapuu ja Gailiti eestveetud lööminguid lokaalis Kommerts või Gripenbergi õhtul. Ja ega isegi Tuglas vagur vennike ei olnud. Lisa lugege Adsoni "Siuru-raamatust" ning Visnapuu "Päikesest ja jõest". Ja siis veel need Underi "kolm meest" ja kogu see muu suhtekamm. Vahendasin ka hiljuti ühe kirjandusuurija käest kuuldud tõsiasja, et Gailit ja Visnapuu olid millalgi Saaremaal olles koguni nii kõvasti mürgeldanud, et üks neist (allikas ei mäletanud, kumb) viidud ööseks politseisse välja magama, teisele tehtud niisama hoiatus. Oh jah, kirjanduslugu on põnev!
Kell 16 kodus tagasi, kella 20-ni uinak, pärast seda rida katseid tegelda erinevate töödega, aga vaim võttis vastu ainult väikseformaadilisi ja teisejärgulisi asju. Suured asjad lükkuvad edasi, täna ei olnud suurte asjade päev.
Friedebert Tuglas emaga, 1934
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar