Viimase Tomi-saate võttepäev, 8. mai 2011

1. septembril 2006 läks eetrisse esimene osa lastesaatest "Saame kokku Tomi juures". Ja 24. mail 2011 läheb eetrisse kõige viimane saade. Kokku sai tehtud 859 osa.

Stsenaristid olime alguses mina ja Jaanus Vaiksoo, viimases otsas liitus meiega Kristiina Kass. 2011. aasta kevadhooaja saated kirjutas Vaiksoo üksi.

Aga nüüd on see läbi. 8. mail võeti Nõmmel Vaiksoo aias purki viimane saade ja pärast seda istusid asjaosalised rikkalikult kaetud laua taha, et "lehvitada olnud 859-le saatele teleajaloos," nagu ütles saate produtsent Margus Saar.

Argo Aadli (onu Ööbik), taamal Robert Annus ("uus" Tom)

Needsamad pluss saate üks režissööre Salme-Riine Uibo

Robert Annus

Marika Vaarik (vanaema Ellen)

Jaanus Vaiksoo

Grimmikunstnik Mare Bachman

Margus Tabor (tuustid) ja Jaanus Vaiksoo

Karol Kuntsel ("vana" Tom, tegelikult Toomas)

Läbi suitsu

Tomid

F: Wr

meedianädal

Viimased 7 päeva on olnud lisaks lapse-nädalale ka meedianädal. Teisipäeva hommikul väisasin Terevisiooni, neljapäeva õhtul Ringvaadet, neljapäevases Eesti Päevalehes arvustasin eesti telepõldu, laupäevases Postimehes ilmus mu luuletus ja kriitiku arvustus mu "Wabastatud wärssidest". Kirjanik peab figureerima. Ja nüüd hakkas ka Katja figureerima. 4. novembril astub ta ette ETV saates "Saame kokku Tomi juures". Saate teemaks on rahvused Eestis ja Katja räägib venelastest. Sellele järgneb 8. novembril juutide osa. Kokku on Eestis üle 100 eri rahvuse, uskuge või mitte, ja keeli, mida Eesti elanikud kokku räägivad, on ka üle 100. Nii et tõeline paabel ja multikulti-vabariik.

F: Wr

hooaja lõpetamine

Eile, 15. mail oli selle hooaja Tomi-saate viimane võttepäev. Nagu tavaks saanud, tähistati seda väikese koosistumisega. Seekord Nõmmel Jaanus Vaiksoo juures. Saate tegijaskond oli esindatud järgmiselt: näitlejatest Robert Annus, Maria Soomets, Margus Tabor ja Kalju Orro, produtsent Margus Saar, stsenaristidest lisaks Jaanusele mina, režissööridest Elo Selirand, grimeerija Mare Bachmann, kunstnik Kaie Kal ja assistent Kadi Priske. Fotokaid klõpsus mitu: lisaks minu käes olevale ka Kalju ja Maria omad. Järgnevalt väike valik fotosid minu poolt.

Jaanus

Margus Tabor

Robert ja Jaanus

2 x Kalju

2 x Jaanus, 3 x Margus Tabor

Robert

2 x Maria ja Jaanus

Kalju

Robert ja Maria

Jaanus ja Piret Vaiksoo

Margus Saar ja Margus Tabor

F: Wr

täna kell 18.05 Tomi-saates külas Evelin Ilves!

Kelle meeli ei köidaks praegu Evelin Ilvese, Priit Pulleritsu ja kommivabrik Kalevi vahel lõkkele lahvatanud mõttevahetus! Kes siis on mida täpselt öelnud? See selgub ehk tulevikus.

Aga täna on Evelin Ilves külas Tomi-saates ja jutuks tuleb tervislik toitumine, sportlikud eluviisid ja presidendiprouaks olemine. ETV2, kell 18.05.

Tervisliku toitumise huvilised & eestvõitlejad vaadaku ETV arhiivist kindlasti ka eilset saadet, sest seal paljastati värvikommide ja viinerite tegelik pale!

- - -

Sina, Pullerits! Mida tähendab, et sul on Ilvese jutu vastukaaluks ette näidata "pool tundi kestnud intervjuu üksikasjalikud ülestähendused", nagu ma loen Õhtulehest?! Kas see tähendab, et sina teed veel intervjuusid, kirjutades vestluskaaslse juttu käsitsi märksõnadena üles? Nii tehti ajakirjandust siis, kui tehnika viimaseks sõnaks oli ratta leiutamine. Tänapäeval ei ole sellisel teel tehtud lood enam ajakirjandus, vaid belletristika. Postimehe peatoimetaja, osta Priidule ometi diktofon! Paberile pandud kraaksjalad ei oma kahjuks tõestusmaterjali kaalu.

teguderohked päevad

.



Jälle töised ja tegemisterohked päevad on selja taga. Tomi-sarjas tuleb 30. septembril 600. osa, selleks puhuks on külas Evelin Ilves, kes räägib tervislikest eluviisidest ja presidendiproua elust. Sellest sügisest on stsenaristide töökoormus veidi muutnud. Kui varem oli mul ja Jaanusel teha kordamööda 1 nädal, s.o 5 päeva, mahus 50:50, siis nüüd on kõik reeded stsenaariumivabad ja kõik esmaspäevad osa ajaloo-blokist, mida teeb Jaanus.

Stsenaariumivaba tähendab, et teksti ette ei kirjutata ja käib hoopis käeline tegevus spetsialisti juhendamisel. Ajaloo-blokk tähendab, et kõigis esmaspäevastes saadetes räägitakse lähemalt ajaloost, ja ühtluse mõttes anti see ühele inimesele. Näiteks on olnud juttu juba olümpiamängudest ja antiikajast. Nõnda on mul kuus keskmiselt 4 saate võrra vähem kirjutamist. Sellevõrra saan rohkem pühenduda muudele tegemistele. Eriti püüan loomulikult kirjutada muid asju ja teha muid kirjaniku-tegemisi.

Kolmapäeval, 16. septembril registreeriti Tartus MTÜ NAK. Sellel puhul lükkasin oma tööd ja tegemised teisipäeva õhtul kahte lehte ja sõitsin ka Tartusse, et asutajaliige olla. Andra uues, tema vähemalt juba neljandas üürikorteris, mis seekord asub Vanemuise ja Kastani tänava ristis, andsin asutamisdokumendile allkirja. Nüüd siis olen... jälle naklane? Asutajaliikmete nimekiri on järgmine (tähestiku järjekorras):

Contra
Huupi
Mika Keränen
Kadri Pettai
Priit Salumaa
Andra Teede
Kristina Viin
Wimberg

Mika tuli hommikul viimasel minutil autoga, lisas asutamisdokumendile enda allkirja ning viskas minu, Andra ja Contra kella 10-ks notari juurde. Juhatus valiti kolmeliikmeline ja organisatoorsetel põhjustel Tartus resideerijate seast: Andra, Contra, Priit. Contra küll ei resideeri alaliselt Tartus, aga on see-eest äärmiselt mobiilne, eriti Lõuna-Eesti piirkonnas. Ning mõistab äri- ja rahaasju väga efektiivselt ajada. Tõeline isemajandav luuletaja.

Teisipäeva õhtust, pärast kella 21, mil mina kohale jõudsin, kuni järgmise päeva hommikuni käis Andra ja neljandat aastat ülikoolis õppiva eesti kirjanduse magistrandi Maia üürikorterist läbi suurem kultuuriline seltskond: lisaks kõigile eespool nimetatutele veel Kiwa, Andreas Nestor koos Kessuga ja Triin Ploom. Korter oli hubase interjööriga, heas korras ja loomingulise õhkkonnaga, olnud kaua Tartu kunstinimeste käes, kes siis seda üks teisele, teine kolmandale jne on üle andnud. Täiesti salongisuutlik pind.

Mina kui lihtliige kolmapäeva hommikul notari juurde ei läinud - vaid hoopis Rehepappi hommikust sööma. Juhatuse liikmed said oma äriasjad küllalt kiiresti ära aetud ning Contra ja Andra liitusid peagi minuga Rehepapis. Lisan siia veidi teemakõrvalise ülestähenduse, et seljanka oli sel päeval Rehepapis väga halb, allpool nämmiskaala nulli. Chillisime seal veidi, aga juba hakkasid ligi ajama tööde ja tegemiste murepilved. Andra vaatas Contra arvutist (Contra, kuidas sinu arvutis küll IGAL POOL internet on?!) oma loengute nimekirja, ohkas rida kordi ja läks lõpuks vist mingisse neist. Minul tuli aeg rutata Tallinna bussi peale. Ja Contra jäi minust Rehepappi maha, kirjutama Erisaatele laulu Kukerpillide viisil ja Soome turistide teemal.

Öösel olime laulnud enne magamajäämist "Tallinn põleb", "Musta lipu valguses" ja "Võluri tagasitulek". Kõik kuulsid!

- - -

Illustreerin seda postitust piltidega Mikast. Need on pärit 22. augusti hilisest hommikust ehk varasest ennelõunast. Olime Katjaga ööbinud Tartus Mika ja Eva juures, nende uues elamises, võtnud aias päikesepaistes hommikueinet ning valmistusime edasi sõitma Elvasse HipHop Festivalile. Aitäh veelkord meeldiva võõrustamise eest!

Tom ja Anni 1. septembril - Betty läheb ülikooli

(katkend)

Tom ja Anni on suures plaanis jahmunud nägudega, vahtides üksisilmi Bettyt. Pikalt ja rõhutavalt väljamängitud režiiline lahendus.

Siis –

BETTY
Mis te vahite?

Paus.

BETTY
Hehe! Teil kukkus suu lahti! Pange kinni! Hehehehe!

TOM
Ei noh!

ANNI
Vaat see on juba uudis!

BETTY (keksleb rahulolevalt)
Hehe! Uudis jah, uudis jah!

TOM (vaatajale)
Teate, mida Betty meile just hetk tagasi teada andis?

ANNI
Te ei arva seda ilmaski ära!

BETTY
Noh, mis sellest siis nüüd nii... Kas te tõesti pidasite mind nii totuks, et see teile ei tea mis jalust murdva uudisena tuleb? Eks mulgi on ju pea otsas, ja eks minugi pea sees ju on midagi. Minu meelest see, et ma ülikooli läksin, ei peaks nüüd küll mingi ma ei tea mis õhku ahmima panev uudis olema.

ANNI (vaatajale)
Kuulsite! Betty läheb ülikooli! Ülikool, võib-olla te teate, on see kool, kuhu kõige targemad ja osavamad lähevad edasi õppima, kui keskkool, see tähendab 12. klass on läbi. Enamasti minnakse pärast 12. klassi lõppu tööle, aga need, kes tunnevad, et tahavad veel edasi õppida ja teadmisi koguda, lähevad ülikooli.

TOM
Ja minu meelest ülikool – see on ikka kõva sõna! Minu isa ja ema on ülikoolis käinud, ma olen nende jutte kuulnud, kuidas ülikoolis õpitakse. Ega seal ei tehta nalja, seal õpitakse ikka tõsiselt. Seal ollakse juba ju täiskasvanud inimesed, mitte lapsed.

BETTY
Mina olen ka tark ja osav ja tahan edasi õppima minna. Ülikoolis veel targemaks saada. Ma olen elus vähemalt seitse raamatut läbi lugenud, ja nüüd teie ütlete, et ma ei ole tark! Päh!

ANNI
Ei, ei, rahu, rahu. Keegi ei ütle, et sa tark ei ole, aga... Ülikool lihtsalt...

TOM
Oota, aga seda sa ei öelnudki veel, et mida sa sinna õppima läksid? Mis ülikooli sa läksid? Ja mis eriala peale? Ülikoolis ju valib igaüks endale mingi eriala, mis talle kõige rohkem huvi pakub.

BETTY
Läksin Tartu Ülikooli.

ANNI
Tartusse?!

TOM
Ja said sisse?!

BETTY (tähtsalt)
Mhühüh! Nagu naksti!

ANNI
Eksamid ka olid ikka? Sisseastumiseksamid?

BETTY
Olid! Väga rasked eksamid! Enamik neist, kes ka sisse tahtsid saada, kukkusid nendes läbi, nii et kolks ja kolks! Aga mina tegin ilusti ära. Paar viga muidugi oli, näiteks küsiti mult ühte olulist aastaarvu ja sellega panin kolm sajandit mööda, aga muidu polnud viga midagi. Paremuselt neljas tulemus.

TOM
Paremuselt neljas! See on juba korralik tase! Aga ikkagi – mis eriala?

BETTY
Disainer-referent-müügijuht-spetsialist.

Paus.

ANNI
Ma pole kuulnudki sellisest erialast varem.

BETTY
Noh, see on üks selline eriala, mida lõpetades ma olen disainer ja referent ja müügijuht ja spetsialist.

ANNI
Mis... referent...? Mis...?

TOM
Mina ka ei saa aru. Mis sa siis tegema hakkad, kui sa ülikooli lõpetad? Mis tööd sa tegema hakkad? Või, mis asja üldse pärast selle eriala lõpetamist tegema hakatakse?

BETTY
Kuidas – mida? Ma hakkan loomulikult spetsialist olema.

ANNI
Mille spetsialist?

BETTY
Kõige spetsialist. See mulle selle eriala puhul väga meeldibki, et see õpetab kõige spetsialistiks.

ANNI
Aga see... referent... ja mis need kõik olidki?

BETTY
Disainer-referent-müügijuht-spetsialist.

ANNI
Nojah, disainer ja referent ja müügijuht – nendeks sa hakkad siis ka?

BETTY
Loomulikult.

TOM
Aga mis asja ikka see referent teeb? Ma polegi nagu sellist sõna varem kuulnud.

BETTY
Oi, see on üks väga tähtis töö.

ANNI
Aga mis töö?

BETTY
Selline töö, et... selline töö, et... eee... pap-pap-paa... noh, selline töö, et – väga tähtis töö! Seal peab hästi palju... eee... noh, sedasamust, tööd tegema. Hästi keeruline on. Seda tööd teevad ainult kõige targemad.

ANNI
Hästi.

TOM
Kirjutab raamatuid. Käib ülikoolis. Nagu polekski enam see meie Betty.

BETTY
Ma otsustasin keerata elus uue lehekülje! Vaat nii!

ANNI
Jaa. Disainer... Ee...?

BETTY
Disainer-referent-müügijuht-spetsialist.

ANNI
Jajah. Aga ega siis midagi, palju edu sulle ka, esimese koolipäeva puhul. Aga oota, kas sa kolid siis nüüd Tartusse elama?

BETTY
Ei, ma olen kaugõppes. Käin ainult korra kuus Tartus. Muul ajal meilin ja messin ja saan ainepunktid tehtud.

TOM
Selge. (vaatajale) Selliste põrutavate uudiste pealt lõpetame praeguseks saate ära. Aga me kohtume kohe juba uues saates! Ärge teleka eest kaugele minge!

PÄEVASE OSA LÕPP

inspiratsiooni tulemeid

.
AIAS AUGUSTI ALGUSES

"Oleme küpsed, nii küpsed!" kilkasid punased sõstrad põõsa küljest.
"Meie ka! Tulge, sööge!" hüüdsid herned.
Mulla seest oli kuulda muginat. "Ega meiegi enam toored-nirukesed ole!" kostus siis kartulite poolt.
"Hihihi! Hihihi! Vaadake, kui punased me juba oleme!" kidistasid porgandid ja õõtsutasid oma rohelisi käharaid juuksetutte.
Eemal käis teine laat. Seal seletasid tikrid, kirsid ja mustad sõstrad midagi läbisegi.
Õunad vaikisid ja kuulasid pealt. "Pole midagi, meie aeg alles tuleb," pobises siis üks ubin valge klaari otsas.
Nii laskus õhtu, saabus öö. Jutud aias vaibusid. Ainult ritsikad saagisid hoogsalt ja kõvasti.

Kaaruka, 6. 8. 9.


TSÜKL "LAULUD ELUST" I-III

I. ŽIGULIGA SITAPEA

Alustasin Žiguliga,
putsi, oli see vast piin.
Oodata ei jõudnud aega,
millal mul on limusiin.

Nüüd mul perse all on limu,
sisustus on teine mill.
Kiirendus on üle prahi,
türa, nüüd on elu lill.

Ainult ühte ma ei seedi,
putsi, mingu nad küll, tead...
kaua veel on teedel jalus
Žiguliga sitapead?


II. KES ON SÜÜDI?

Minu mees on selles süüdi,
tema selles süüdi jah!
Naabrimees on ka veel süüdi,
naabrimehe naine kah!

Müüja poes, see on ka süüdi,
ja see teine rohkem veel!
Peaminister ka on süüdi,
mustaks mingu tema keel!

Juudid ka on selles süüdi,
see on nende vandenõu!
Nende ja ameeriklaste
ja veel kogu neegritõu!

Euroliit ja Rootsi pangad
ka on sulikamba seas!
Kogu maailm on ses süüdi,
et mul pole mõistust peas.


III. KODU

Lapsed eemal rahulikult
oma asju ajasid,
vanemate närvid puhkust
said - nad ammu vajasid.

Aga kaugele ei jõutud
kohvilauajutuga,
sest et juba õue täitis
keegi hirmsa nutuga.

Püha taevas, mis on lahti -
see nüüd küll ei tõota head!
"Jan lõi mulle vastu põske!"
hoidis Kati käega pead.

"Aga tema juustest kiskus!"
Jan ent oli õigust täis.
"Pagan võtku!" ütles isa,
vihasena lausa näis.

"Miks normaalselt olla teie
kohe kuidagi ei või?
Miks on ikka kisa lahti?
Mis teil nüüd siis sisse lõi?"

"Mängisime kodu!" nuutsas
Kati, märg kui kastekann.
"Ja siis mina olin emme,
aga issi oli Jan."

Keila-Joa, 9. 8. 9.


SAAME KOKKU TOMI JUURES
Uus laul (raadioversioon) [stsenaristi edit]

Ühel päeval ilm on ilus,
teisel rõõmsaks ei tee last.
Üks on kindel - täna õhtul
Tomi näete telekast.

Kes on täna külas Tomil?
Anni, Eedi, tolmutuust?
Juttu teeme sellest, tollest,
kolmandast ja paljust muust.

..........Ref:

..........Kus me, kus me
..........kokku saame?

..........Kus me, kus me...?
..........Lal-lal-laa!

..........Saame kokku
..........Tomi juures!

..........Tomi juures!
..........Shal-lal-laa!

Külalisi käib meil palju,
vahel lausa tuba täis.
Ükskord näiteks Ivo Linna,
ükskord presidentki käis.

Oled suur või oled väike
või ehk hoopis keskmine,
saame kokku Tomi juures!
Kullakarva päevake!

..........Ref

Varsti lapsed saavad suurteks,
juba suured - vanemaks.
Udusegi ilmaga on
aga selge iga naks:

..........Ref

Lasnamäe--Keila-Joa, 2. / 9. 8. 9.

Tom ja Anni hooaega lõpetamas

Lastesaade "Saame kokku Tomi juures" saab peagi selleks kevadeks läbi, 29. mail on eetris hooaja viimane saade. Päev varem on saates külas selle hooaja üks naelu, kuulus laulja Ivo Linna. Olgu ette ära öeldud, et Tom ja Ivo võtavad ka kitarrid kätte ja jämmivad.

Selleks puhuks mõned kenad pildid juba möödunud saadetest, täpsemalt võtetest.

Tom ja Anni on saatesse külla kutsunud sündimängija, kelleks on saate tunnusmeloodia autor, kõigi Buratino-saate originaallaulude helilooja, endine Genialistide klahvimees Tauno Aints.

Saates on külas sõdurid, kes räägivad sõjaväest, kodumaa kaitsmisest ja relvadest.

Annile sattus seekord vist raske käsikiri...

f: ERR

meie kiisul kriimud silmad...

.
...kutsus lapsi lugema:

Nõmmest, Tartu NAK-ist jm Nõmme Sõnumites (lk 5)

Tomist ja Annist Eesti Päevalehes

Arvi Siiast, tema naisest jm Eesti Ekspressis

täna on "Saame kokku Tomi juures" 500. saade!

Alustasime 1. septembril 2006. Vahepeal on aeg lennanud. Tänaseks on eetris käinud 499 osa, täna on eetris viiesajas.

ETV, kell 17.05-17.40
ETV2, kell 18.25-19.30

Koos Jaanus Vaiksooga oleme kirjutanud täis ca 5000 lk paberit - kui kõik failid välja trükkida. Külas on käinud lugematul hulgal põnevaid saatekülalisi: muusikuid, lauljaid, näitlejaid, kirjanikke, teadlasi, poliitikuid jne, eesotsas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. Saatest on välja antud ka DVD.

Rohkem juttu ei teekski, vaadake saadet ja tundke ennast hästi! Klõpsates sildile "Tom", võite lugeda ka katkendeid käsikirjadest.

uudiseid Tomi ja Anni sõpradele!

Kuhu sõidab Tom?
Kes hakkab nüüdsest tema asemel koos Anniga saadet juhtima?
Lisaks Karol Kuntseli ja Robert Annuse kommentaarid.

Margus Saar saatest: "Kõik Eesti lapsed teavad seda. ETV-st vaadatakse rohkem kui ETV 2-st. Sihtgrupp on 4–12-aastased lapsed ning nendest vaatab meid 60–80 protsenti, aga vaatavad ka vanemad lapsed ja lapsevanemad. Mõned vaatavad lõõgastuseks."

Loe siit.

Tomi ja Anni intervjuu Järva Teatajale

Foto: Herbert Konnula

Laupäevases Järva Teatajas ilmus eksklusiivintervjuu Tomi ja Anniga arvutite ja interneti teemal. Kahjuks seda Järva Teataja online-küljel ei ole, seega publitseerin selle alljärgnevalt.

*

INTERVJUU TOMI JA ANNIGA ARVUTI-TEEMAL

Järva Teataja, 11. oktoober 2008

Tom, Anni, kui palju te arvutit kasutate?
TOM: Üsna palju. Peaaegu iga päev. Tänapäeval on see normaalne. Mõnikord täiskasvanud pahandavad, et muud seal arvutis ei tehta, kui istutakse Rate’s või mängitakse mänge, aga minu kohta see ei käi, sest mul ei ole Rate’s kontot ja mänge ma arvutis ka eriti ei mängi. Pole aega, nii palju muid asju on teha.

Anni, kuidas sinul arvuti kasutamisega on?
ANNI: Mina kasutan vist ka peaaegu iga päev. Mul on Rate’s konto ka, aga ma nüüd selle taga küll iga päev tundide kaupa ei passi, nagu mõni mu klassiõde. Mul on ikka ka väga palju muud tegemist, nagu Tomilgi.

Mida te seal arvutis siis teete, kui te Rate’s ei istu ja mänge ei mängi?
TOM: Ma ei oskagi täpselt öelda, mis ma seal teen. Niisama surfan. Loen meile ja sõbrad saadavad vahel mingeid linke ja blogisid loen ja... Lehti loen lehti ka, nagu isa ja ema. Arvutis on väga hea lehti lugeda. Minu meelest on huvitav lehti lugeda. Muide, kui lastesaadet teed või üldse saatejuht oled, siis lihtsalt pead kursis olema sellega, mis maailmas toimub. Muidu oled nagu mingi totu, elad põõsas.
ANNI: Mul on umbes samamoodi. Ja siis muidugi info otsimiseks kulub arvuti ka väga ära. Tahad midagi teada, siis lööd Google’isse päringu sisse ja hakkad otsima. Aga mõnikord sealt ka ei leia midagi asjalikku. Siis pead mõnest raamatust vaatama.
TOM: Või isa või ema käest küsima. Või vanaema. Mu vanaema ongi nagu mingi entsüklopeedia. Näiteks eile küsisin temalt, kas ta juhtumisi teab, mis aastal oli Suur Prantsuse Revolutsioon. Ja tema teadis kohe.

Mis aastal see siis oli?
TOM: Uh, ma enam ei mäleta. Aga ma panin selle vihikusse kirja.

Tom, sa nagu hakkasid ka kunagi blogi pidama. Kuidas sul blogipidamine edeneb?
TOM: Hästi edeneb. See tähendab – ma ei kirjuta sinna nüüd iga päev...
ANNI: Või iga nädal...
TOM: Jah! Ei jõua lihtsalt väga tihti. Aga kas peab siis kogu aeg arvuti taga istuma ja sinna midagi kirjutama?

Tõsi! Muide, kas teile koolis ka on öeldud, et pidev arvutis klõbistamine, kui enam käsitsi üldse ei viitsita kirjutada, muudab käekirja jubedaks?
ANNI: Jaa, on öeldud. Umbes nädalas korra ütleb emakeele õpetaja seda. Ja tema laseb meil alati kõik kirjandid ja referaadid käsitsi kirjutada. Ta ütleb küll, et vaesed tema silmad, mis seda kribukirja lugema peavad, aga vähemalt me õpime siis normaalselt kirjutama.
TOM: Vaata, kui sa satud üksikule saarele ja pead pudelisse panema kirja, et tulge appi, ega siis ju ei ole seal üksikul saarel arvutit ja printerit. Siis pead kirjutama käsitsi, kui vähemalt pastakas on olemas. Aga kui käekiri on jube, siis ei loe päästjad välja, kuhu on vaja appi tulla, ja jääd päästmata.

Õige! Aga kuidas teil internetis tutvumistega on? Ma tean, et seal käib üks suur tutvumine ja suhtlemine. Ilma, et oleks isegi näost näkku nähtud... Kas te ei ole mõelnud, et mõne süütu kasutajanime taga võib tegelikult olla hoopis mõni veidrik vanamees?
TOM: Oh... Annil oli ju ka ükskord ahistaja...
ANNI: Jah, täitsa ahistama hakkas. Mingi tüüp. Mingisugune poolhull. Aga see oli sellepärast, et ma andsin talle kohe oma selle MSN-i aadressi, mis mul on kõigi sõpradega suhtlemiseks. Nüüd ma tean, et enam nii ei tee. Tuleb ikka eraldi aadressid ja meilid teha.

Aga kas on üldse vaja nii palju internetis tundmatuid endale tuttavaks teha?
ANNI: Jah... See on nüüd ka õige. Aga neid paratamatult vahel ikka tuleb.

Teine paha asi, mille internetist võib endale kaela saada, on arvutiviirused. Aga tänapäeva lapsed vist on selles suhtes juba väga targad – või kuidas sellega on?
TOM: Noh, ma ei tea, mõned ikka ilmselt ei ole, klõpsivad kõigil linkidel, mis saadetakse. Kuigi viirusega link võib tulla isegi sõbra MSN-i aknas või sõbra saadetud kirjas. Mina vist olen nende asjade suhtes üsna juba tark, mul on ju ema arvutiprogrammeerija.
ANNI: Ja internetis kolades ei tasu ka igal pool klõpsida. Igasugused tundmatute asjade allalaadimised, tundmatutesse kohtadesse sisselogimised...
TOM (naerab): Ja siis kõige jaburamad asjad on need loteriivõiduteated! Saadetakse mingi spämm arvutisse, et oled kuskil Portugalis võitnud ei tea mitu miljonit – ja nüüd anna aga endast teada! See peab ikka eriline tark olema, kes seda uskuma jääb...

Ahhaa, ma vaatan, et olete, jah, päris haritud selle koha pealt.
ANNI: Peab olema. Tomi ema ükskord rääkis, mida kõike võivad arvutiviirused teha – mul tõusid juuksed päris püsti selle jutu peale.
TOM: Lehes muide just kirjutati, kuidas kuskil välismaal võeti kinni jõuk vanu mehi, kes üritasid ennast suhtlusportaalides koolitüdrukute sõbraks teha ja nendega mingeid perversseid jutte ajada. Rate’s on ka selliseid kindlasti palju...
ANNI: Ja-jah, selliseid väärakaid on küll, aga need tulevad ligi siis, kui endast ei tea mis poolpaljalt tehtud pilte üles paned. Minul seal selliseid ei ole!

Küsis Wimberg

Suure-Peetris, 9. oktoobril 2008

NB! Loe veel: Tom ja Anni räägivad ajakirjas Täheke emakeelepäevast

Tom, 398. osa: vanaema seenesoust

Pööningukambris on Tom.

TOM (vaatajale)
Tere! Täna on meil siin Suure-Peetris tähtis päev. Tähendab, mitte kogu Suure-Peetris, vaid meil siin, selles majas. (rõhutab) Sest eile käis mu vanaema seenel! (rõhtust kandev paus) Ja kui minu vanaema läheb seenele, siis see tähendab, et nalja ei ole. Vaat mina ja Anni ja kõik teised käime seenel nii, et läheme metsa sisse, jalutame seal natuke aega, hea, kui jääb mõni seen tee peale ette, siis tuleme metsast välja, lähme turult läbi, ostame kartuleid ja viime koju ja ema teeb pika jalutuskäigu lõpetuseks suure potitäie kartuliputru. Aga kui minu vanaema läheb seenele, siis on mindud! Ta läheb juba hommikul vara metsa, kella kuue paiku, ja tuleb sealt välja alles õhtul, siis kui hämaraks hakkab kiskuma. Tal on metsas võileivad ja termosega tee kaasas, see on siis tema lõunaeine. Ja kui ta siis metsast välja tuleb, seenelkäigult koju tuleb, on tal suur korv kuhjaga seeni täis! Ja mis seeni! Mina tunnen ära puraviku, võiseene, pilviku ja männiriisika – aga Elleni korvis on tavaliselt 20 eri sorti seeni. Ta lihtsalt tunneb neid nii hästi. (paus) Ja kui vanaema eile koju tuli, siis oli tal, nagu alati, korv kuhjaga seeni täis. Jõudis veel öelda, et Tom, näe, see on põdramokk – selline seen. Ja mina ütlesin, ah soo, põdramokk... Nagu mõmmi tähti õpib. Ja siis läks vanaema vannituppa, saputas ennast metsa risudest ja putukatest puhtaks – ja läks otse magama. Oli nii väsinud. Aga täna – aga täna – täna käib kogu majas suur kupatamine! Kupatamine tähendab seda, et seened aurutatakse pliidi peal läbi, et mürgised ained välja läheksid. Ja pärast saab sousti! Mm, vanaema seenesoust! Värske kartuliga! Ma olen kogu tänase päeva ainult selle nimel elanud, et õhtul saab vanaema seenesousti värskete kartulitega!

Tuleb Anni.

ANNI
Tere, Tom! Nägin all, et olete seenel käinud – köök seeni täis ja kogu maja aurune.

TOM
Tere! (rõhutades) Vanaema käis eile seenel.

ANNI (teadja elevusega)
Ah! Vanaema käis seenel?

TOM
Jaa!

ANNI
Aga siis ju nalja ei ole?

TOM
Eh-ei, siis nalja ei ole!

ANNI
Täna saab maailma parimat männiriisikasousti? Koos värskete kartulitega?

TOM
Saab!

ANNI
Kas külalised on ka kutsud?

TOM
Anni! Nagu alati, on ka seekord kõik külalised kutsutud!

ANNI
Millal see tal umbes valmis saab?

TOM
Noh, plaan oli see, et kohe, kui see saade läbi saab.

ANNI
Ah – siis ju päris varsti!

Vahepala 1
Vahepala 2

Pööningukambri ukse taga kobistatakse ja sisse tuleb Eedi.

EEDI
Tere!

TOM
Tere, Eedi! Mis sa kobistasid seal? Ei leidnud ust üles?

EEDI
Mõtted olid nii eemal, et ei mäletanud, kas ust tuli lükata või tõmmata.

TOM
Mis sul siis mõtted nii segi ajas?

EEDI
Noh...

TOM (kavalalt)
Ma tean küll! Vanaema seenesoust, eks ole!

EEDI (noogutab pead, nagu ausalt üles tunnistades)
Tõsi! Ma pole oma naist nüüd peaaegu kaks päeva näinud, eile varahommikul läks metsa ja tuli õhtul seentega otse teie juurde, meil ju pole nii suurt kööki, kus nendega saaks vabalt tegeleda. Ja täna on ta vist kogu päeva pliidi ees olnud?

TOM
On. Kui saade läbi saab, on tal seenesoust ka valmis.

EEDI
Mm! Kui ma oleks luuletaja, siis ma kirjutaks sellele seenesoustile...

TOM
Poeemi?

EEDI
Ei. Mis poeemi – hümni!

ANNI (naerab)
Kas sellise, mida lauldes tuleb püsti tõusta?

EEDI
Täpselt sellise. Elleni seenesoust on sellist asja täiesti väärt.

Tom tõuseb püsti ja laulab „Oh, kuusepuu” viisil.

TOM
Oh, seenesoust!
Oh, seenesoust!
Kui maitsev oled sina!

Sind kogu päeva tehakse
ja õhtul ära süüakse!

Oh, seenesoust!
Oh, seenesoust!
Kui maitsev oled sina!

ANNI (naerab)
Väga ilus!

EEDI
Midagi sellist jah.

Vahepala 3

Eedi on jutuhoos.

EEDI
...Ta on metsas kõiki metsloomi näinud. Peale ilvese. See, kes seenelkäimist tõsiselt võtab, sügavasse metsa läheb, mitte kuhugi niisama tee äärde kõndima, näeb loomi ka. Ta on näiteks karu näinud. Ja hunti. Ja metssigu väga palju. Isegi põtra mitmel korral. Kitsedest ja jänestest ei hakka rääkimagi.

TOM, ANNI
Ohoh?

ANNI
Vaat selline seeneline!

TOM
Aga kas see siis ohtlik pole?

EEDI
Muidugi on ohtlik – kui sa ei tea, kuidas loomadega käituda. Üldiselt on metsloomad tänapäeval üsna arad, kardavad inimest. Kui nad just haiged pole või kui nad lastega koos ei ole. Noh, seenel käimise ajaks on ju lapsed juba suured.

ANNI
Ellen on tsirkusetöötaja, tema teab küll, kuidas loomadega käituda.

EEDI
Jah, mina neid asju nii täpselt ei jaga, tean ainult seda, et kui metsas looma näed, eriti veel ohtlikku, siis tasub vaikselt eemale nihkuda. Üldiselt mina ka nii sügavale metsa ei lähe, ma kardan ära eksida.

TOM
Tänapäeval see pole vist ena nii suur probleem. Moblaga saab ju abi kutsuda.

EEDI
Nojah, siis peab vaatama, et metsa minnes aku täis oleks.

TOM
Rääkides metsloomadest, siis ma nägin sel suvel ka põtra!

EEDI
Soh-oh, kus sa teda nägid? Kas sa käisid ka nii sügavas metsas?

TOM
Üldse mitte. Ma sõitsin ühes autos mööda metsaserva ja järsku vaatan – põder. Panime auto seisma ja vaatasime vaikselt, kuidas põder seisab. Üsna lähedal oli.

EEDI
See oli ka üsna ohtlik värk – põder oleks võinud arvata, et see auto on mingi teine loom, kes tahab teda rünnata.

TOM
Jah, aga nii lähedal ta ka polnud ja meil oli süüde sees. Olime hästi vaikselt ja püüdsime mitte ehmatada. Tahtsime pilti ka teha, aga kartsime, et välk võib looma ehmatada ja ta võib meile kallale tulla.

EEDI
Ega tea hullu jah. Põder on ju hirmtugev loom, vaat et sama tugev kui karu. Nii et teda tuleb ka karta, mis sest, et lihasööja pole.

TOM
Eile vanaema näitas mulle üht seent, mis ta oli metsast toonud, ja ütles: see, Tom, vaata, on põdramokk, hea söögiseen. Huvitav, miks selle seene nimi põdramokk on?

EEDI
Võib-olla see näeb põdramoka moodi välja. Aga mina ka ei tea, ma ei ole ühtki põtra kunagi nii lähedalt näinud. Seda seent ma tean küll.

ANNI
Ma arvan, et vanaema teab – küsime tema käest.

TOM
Enne sööme sousti ja siis küsime.

ANNI
Jah.

TOM (vaatajale)
Saade ongi tänaseks läbi. Ja vanaema seenesoust, imeline männiriisikasoust värskete kartulitega on ka kindlasti meid juba all kausi sees ootamas, mm! Ma palun teie käest vabandust, kui ma nüüd teil ka seenesousti isu peale ajasin, aga te võite oma emal või isal või vanaemal või vanaisal paluda ka seda teha, uskuge mind, see on väga hea ja toitev.

EEDI
Seente järele muide ei ole vaja ka alati metsa minna, neid saab turult või poest ka.

TOM
Täpselt nii! Head isu ja – nägemiseni!

saime kokku Tomi juures...

Eedi peab kõnet (eelviimane saade, eetris 29. mai)

BETTY
Teeme pilte ka, siis vanast peast hea vaadata.

ANNI
Pärast! (Eedile) Eedi, kas sa kõne valmistasid ette?

EEDI
Oh, kõne? Jah, kuule, ma midagi... Noh, ma ei tea, kas see nüüd...

TOM
Kuulame Eedi kõnet! Eedi, pea kõnet! Eedi peab kõnet!

Eedi hakkab taskutest midagi otsima, aga ei leia.

EEDI (tusaselt)
Ma olen selle paberi ära kaotanud.

PALJUNÄINUD TUUST (julgustavalt)
Tühja sest paberist. Lase tulla, nii nagu tuleb.

Eedi kogub kiiruga mõtteid ja hakkab siis ääri-veeri kõnega peale.

EEDI
Eh... Nojah... Mis ma’s nüüd nii väga... (paus) Ega ma muud ei tahagi öelda, et – aeg läheb, aga õnn ei kao. Kui ise oled mees. Su elusaatuse üks ots on sinu enda käes.

BETTY (podiseb enda ette)
Midagi ei saa aru.

ANNI (Bettyle)
Šššh!

EEDI
See on ühest laulust. Ja see on väga tark laul. Ütleb nii, nagu asi on. Sest kui me nüüd vaatame ennast ja enda ümber, siis – aeg tõesti läheb, aga õnn ei kao. Kui ise mees oled ja asjadel silma enam-vähem peal hoiad. Jah, on küll keerulisemaid aegu. Ja juhtub igasuguseid asju. Ka halvemaid ja päris halbu. Aga lõpuks saavad ka need halvad asjad kuidagi mööda ja siis on jälle tee paremuse suunas. (paus, Eedi mõtleb) Näe, aasta on kiiresti mööda saanud. Alles oli sügis – nüüd juba kevad. Aga kui palju asju jäi selle aja sisse! Me peame aeg-ajalt mõtlema tagasi sellele, mis me oleme teinud. Tundma sellest heameelt. Niiöelda – mõnulema tehtu paistel.

TOM (Annile)
See oli nüüd küll hästi öeldud!

ANNI (Tomile)
Šššh!

BETTY (podiseb enda ette)
Midagi ei saa aru.

ANNI (Bettyle)
Šššh!

EEDI (jätkab mõtet)
Mõnulema tehtu paistel... Täpselt nii tuleb aeg-ajalt teha. Sest kui nii ei tee, siis lähevad päevad, nädalad, kuud ja lõpuks ka aastad nõnda kiiresti mööda, et ei saa midagi aru. Tingimata tuleb aeg-ajalt peatuda, hinge tõmmata ja tunda rõõmu tehtud tööst. (pöördub Tomi ja Anni poole) Võib-olla ma räägin segaselt...

ANNI (tõttab kinnitama)
Ei-ei-ei!

EEDI
Hästi. Aeg läheb, aga õnn ei kao. Tuleb mõnuleda tehtu paistel. Ja veel ühte asja tahtsin öelda. (paus) Mis see nüüd siis oligi...? (paus) Näh, seda vana pead, ei hoia enam asju kinni. (paus) Ah jaa! Ma mõtlesin selle üle iseäranis palju eelmisel nädalal, kui oli juba selge, et minu uueks tööks saab Suure-Peetri postkontori juhtimine. Ei tohi karta uusi väljakutseid. Alati tuleb seada uusi ja järjest kõrgemaid eesmärke. (paus) See oli see kolmas asi. (paus) Ma oleks seda kõike ilmselt öelnud palju selgemini ja ilusamini, kui see mul oleks paberi peal ees olnud.

ELLEN
Ei usu, minu meelest pidasid sa väga hea kõne.

PALJUNÄINUD TUUST
Minu meelest ka! See oli väga ilus kõne!

Kõik plaksutavad. Siis paneb Eedi endale käe taskusse ja – avastab sealt ühe paberi.

EEDI
Ah, näed, see kõne oli mul hoopis siin taskus! (annab selle Tomile) Siin on minu kõne kirjalikul kujul. Pane saate arhiivi.

TOM
Aitäh.

BETTY (poeb teiste seast ette)
Mina tahan ka kõnet pidada!

ANNI
Ah sina ka?

BETTY
Jaa, mina ka!

TOM
Aga lase käia!

BETTY (alustades piduliku köhatusega)
Nii! (pikk paus, siis skandeerib eufooriliselt) Rock’n’roll-ll!!! (paus, siis vaiksemalt) Tänan tähelepanu eest!

TOM
See oligi kõik?

BETTY
Jah! Kui saab kõik olulise lühidalt ära öeldud, siis ma ei hakkagi pikka juttu tegema. Ma olen loomu poolest konkreetne.

Kõik naeravad. Ainult Paljunäinud Tuust vangutab pead.

ANNI
See oli sul nüüd küll üks väga tore kõne, Betty!

kuidas Betty ukse lihtsalt lukku keeras (Tomi juures, 384, eetris 27. mail)

Pööningukambris on Tom.

TOM
Tere! Iga päevaga jõuab lähemale suvevaheaeg. Suvevaheaeg nii koolis kui ma meie saates. Loodetavasti olete juba välja mõelnud, mida te suvel teete, sest ma – puhtalt isiklikule kogemusele tuginedes – hoiatan: kui te sellega viivitate, siis avastate ühel hetkel, et pool suve on juba selja taga, aga teie pole ikka veel midagi muud teinud, kui niisama molutanud. Kuigi, ega niisama molutamisel ka viga pole, vahel see on isegi parem kui...

Ilmub Betty.

BETTY
Tere, Tom!

TOM
Tere, Betty!

BETTY
Mis teed siin?

TOM
Mis sa arvad, mis ma teen?

BETTY
Saadet teed.

TOM
Õige! Saadet!

BETTY
Ma tahaks ka saadet teha.

TOM
Noh, eks sa oled seda teinud ka.

BETTY
Ma mõtlen – täiesti ise. Üksi.

TOM
Oled ju ka täiesti ise seda teinud – üksi.

BETTY
Aga see oli nii ammu! Tahaks veel.

TOM
Noh, vaatame seda asja. Aga mitte täna.

BETTY
Miks mitte täna?

TOM
Noh, kuhu ma siis pean minema?

BETTY
Ma ei tea. Mine alla.

TOM
Ah, ära jaura. Täna võime koos saadet teha. Ja homme vaatame. Kui sa hästi käit...

Betty võpatab, nagu oleks midagi kuulnud.

BETTY (katkestab)
Kuuled?

TOM
Mida?

BETTY
Keegi hüüdis sind.

TOM
Hüüdis või?

BETTY
Ma kuulsin küll. Keegi hüüdis sind.

TOM
Mina ei kuulnud.

BETTY
Sina muidugi ei kuulnud, sa parasjagu rääkisid.

TOM
Noh, nii kõvasti ma ka ei rääk...

BETTY (katkestab)
Näh, nüüd jälle! See oli vist vanaema.

TOM
Ah, mis sa ajad, mind pole kunagi saate tegemise pealt alla kutsutud.

BETTY
Võib-olla on midagi olulist? Saabus näiteks mingi pakk, mis on vaja kiiresti sisse tassida.

TOM
Ah mis sa seletad! Mis pakk!

BETTY (vangutab pead)
Noh, ise tead. Mina igatahes kuulsin selgesti.

Paus. Siis tõuseb Tom püsti.

TOM
Ah! Ma lähen vaatan. Aga hoia oma nahk, kui sa valesti kuuled! Siis saadan su otse kõrvaarsti juurde! Koolis õpetajad räägivad, et tänapäeva noortel on kuulmine selle pideva pleierikuulamise pärast viletsaks jäänud.

Läheb ukse juurde ja kaob selle taha. Kohe on Betty kraps ukse juures ja keerab selle lukku!

BETTY
Hahaa! Ikkagi teeb täna Betty üksi saadet!

Naerab rahulolevalt. Ukse taga on Tom kohe taibanud Betty kavalat plaani ja taob nüüd vihaselt uksele.

TOM (ukse tagant)
Betty! Tee lahti! Mis see siis tähendab!

BETTY
See tähendab, et mina teen täna üksi saadet!

TOM
Ma sulle teen seal üksi saadet!

BETTY
Ära ähvarda! Sellest pole mingit kasu. Mine parem õue jalutama, ära passi ilusa ilmaga toas!

Tuleb tagasi laua äärde. Läbi ukse on kuulda veel Tomi vihaseid hüüdeid.

BETTY
Soh! Nüüd olen mina saatejuht! Ja me hakkame vaatama moekanalit! Ei mingeid multikaid!

Otsib telekapuldi üles ja hakkab seda klõpsima. Päris televiisoris vahelduvad suvalised kanalid.

BETTY
Ei olegi moekanalit! Nõme telekas!

Paneb puldi käest.

BETTY
Ma parem räägin teiega juttu. Nagu Tom ja Anni räägivad. Ma oskan ka. (paus) Nii... (paus) See, et mis teete seal? (paus) Ah soo, jah, te ei saa ju vastata, õigus küll. (paus) Hehe, rumal küsimus ka – mis te seal ikka muud teete, kui vaatate telekat. Eks ole ju. (paus) Täna on õues ilus ilm. (paus) Eile oli ka ilus ilm. (paus) Kui ma väike tolmutuustiplika olin, siis laulis ema mulle ikka sellist laulu:

oi-lii,
oi-laa,
oi-lal-lal-lal-lal-laa!

Aga ma ei tea, miks mulle see praegu pähe tuli. (paus) Õeh. (paus, siis satub järsku suurde elevusse) Kuulge, ma sain täna ju uue postimüügikataloogi! Oodake, ma kohe toon!

Kaob pikaks ajaks kaadrist. Siis tuleb tagasi, käes mingi postimüügikataloog.

BETTY
Postimüügikataloogid on mu lemmikraamatud. Ma loen nad alati kaanest kaaneni läbi. Vaatame, mida siis pakutakse...

Betty loeb ette rea toodetenimetusi ja kommenteerib vabas vormis. Siis paneb kataloogi käest.

BETTY (vaatab ukse poole)
Tom on päris vaikseks jäänud. Nojah, mis tal teha on. Kui ta just ust ei taha maha murda. Las vaatab allkorruse telekast, kui hästi ma saadet oskan teha. (paus) Hm... Ma pean huultele läiget panema. Kuhu see huuleläige mul jäigi... (hakkab pööningul ringi vaatama) Siin ei ole... Siin ei ole... Kus ma seda viimati nägin...? (leiab ühe karbi) Näe, mis ilus karp! Siia oleks hea midagi panna. Oota, mida ma nüüd pidingi otsima? (paus) Ah jaa, huuleläiget. (hakkab uuesti otsima) Huuleläige, huuleläige...

Betty turnib diivani serval, siis kaotab tasakaalu, kukub kiljatades diivani seljatoe taha. Tükk aega vaikust.

BETTY (diivani tagant, nii et teda ei ole näha)
Ärge muretsege, kõik on korras! Ma leidsin huuleläike ka üles. Oodake, ma kohe... (paus, siis rahulolevalt) Hm-hm-hm!

Betty ilmub taas nähtavale.

BETTY
Nüüd kohe teine tunne. Küll on ikka tore ilus välja näha.

Keegi prõmmib uksele.

BETTY
Kes on?

TOM (ukse tagant, vihaselt)
Lase multikaid, ära plätra seal oma huuleläikest!

BETTY
Aga kui sa teaksid, kui ilus ma nüüd välja näen. (vaatab ringi) Kus sul siin peegel on?

TOM
Sa oled viimast korda selles saates, kui sa kohe multikaid peale ei pane!

BETTY
Miks siis kohe nii kurjalt? Kas sa sellisest sõnast nagu „palun” oled kuulnud?

TOM
Betty! Võta mõistus pähe!

BETTY (endamisi, osatavalt)
Lase multikaid! Viimast korda saates! Võta mõistus pähe! (paus) Huvitav, mis multikad täna on? (võtab telekava, loeb) „Mammutisaare leiutajaid”... Hm... Vaatame siis.

[Multikas 1]
[Multikas 2]
[Multikas 3]

Pööningukambris ei ole kedagi näha. Möödub mitu hetke. Siis ilmub Betty taas kaadrisse.

BETTY (hingeldades)
Oh, oh, käisin vahepeal ära. (paus) Nii... (paus) Aga nüüd olen tagasi. (paus) Tagasi, tagasi... Igatahes mitte edasi. Täitsa tagasi. Tagasi jah. (paus) Peaks vist millestki targast rääkima. (paus, siis tuleb enda arust mingile heale mõttele, elevil) Teate, ma tahaks endale nii väga tuppa üht valgusfoori! Jaa! Nagu lambiks! See oleks jube lahe, mõelge ise – kui tahan, on punane valgus, kui tahan, on roheline valgus, kui tahan, on kollane valgus! See oleks nagu diskosaalis! Mõelge, kui lahe, ah! Sõbrantsid tulevad külla, vaatavad – isver, susver, sul valgusfoor laes, lõpp lahe-ää! Ma saaks niimoodi veel isegi mõnda moeajakirja. See oleks uus mood – valgusfoor toas. Aga kust ma selle saaksin? Meil Suure-Peetris ei ole ühtki valgusfoori. Ja kui oleks, siis ma ei saaks seda ju tänavalt ära virutada, seda läheb tänaval vaja – muidu autod põrkavad kokku. On teil kodus mõni üleliigne valgusfoor äkki? Kui on, siis palun saatke mulle. (paus, kõnevool muutub jälle endiselt napiks) Mnjah. (paus) Mis see kell ka juba on? (vaatab kella) Oi, kell on palju! Saade hakkab läbi saama. Täna siis tegin ainult mina saadet. Minu meelest tuli igati okei välja. Sai multse näidatud ja tarka juttu aetud ja... Nüüd ma lähen teen ukse vaikselt lukust lahti. Loodan, et Tom ei ole enam väga pahane. Tšäu!

Betty kaob diivanilt. Paus. Siis ilmub ta diivanile tagasi.

BETTY
Ah, see asi jäi veel ütlemata, et täna õhtust osa ei ole. Selle asemel on jalgpall Eesti–Gruusia. Aga kõik teleka äärde omadele kaasa elama! Tšäu!

Betty kaob uuesti.

LÕPP