räägin Klassikaraadios - kel kõrvad, see kuulgu

Maris Johannes küsis, mina vastasin ja nii see vestlus kulges. Saadet saab kuulata siit. Fännid võivad ka alla laadida. - - - Milline on minu arvamus ÕS-ist? Kust on pärit nimi Wimberg? Millal ma olen Wimberg ja millal passinimega? Milliseid kolme raamatut ma lastel lugeda soovitan? Kes on minu arvates tänapäeval kõige keelesuutlikum eesti kirjanik? Ja palju muud.

Helsingi - toponüümilisi märkmeid

Käisin pühapäeval koos Mikaga Helsingis, Mardilaadal Mika lasteraamatut esitlemas. Mis sündis laeval tagasi tulles (3 tundi sadamas ootamist, 3 tundi sõitu, kamp eesti kirjanikke), see väärib omaette pikka jutustust, aga minnes andis Mika mulle väikese ülevaate sellest, kuidas soomlased nimetavad oma riigi pealinna Helsingit. Teema on põnev ja väärib järgnevat lühikest referaati.

Helsingi, sm Helsinki - ametlik nimi

Hesa - nii nimetavad Helsingit soomlased, kes ei ela Helsingis, maarajoonide elanikud, pealinnast vaadatuna provintsliku kõlaga; laialt levinud nimekuju, mida kasutavad ka eestlased, sh ajakirjandusargoos Hesari pro Helsingin Sanomat

Stadi - selle nimekuju kasutamine on sünnijärgsete helsinglaste, Helsingi elanike privileeg, mistõttu tasub selle kasutamisel Helsingis ette vaadata, nagu ka väljaspool Helsingit, kus sellele võivad halvasti vaadata jälle maarajoonide elanikud; sõna on rootsi algupära, "d" hääldub kalgelt ja kõvalt

Stati, Tati - selliseid mugandusi Stadi'st kasutavad maalt Helsingisse saabunud soomlased; siin annab tooni murretevaheline erinevus, Mika tõi näiteks, kuidas tema vanaisa ütles traktori asemel rattori

Tsadi - viimasel ajal tekkinud nimekuju, mida kasutavad Mika määratluse järgi Helsingi "vinged noored", lähtevormiks ikka Stadi; kindlat tekkepõhjust Mika ei teadnud, kuid pakkus, et see võib olla tõukunud riiginimest Tšaad, sm Tsad, seoses Helsingis hulgaliselt ringi kõndivate mustanahalistega (Mika ei lubanud siinkohal kasutada sõna nekru)

Minul lubas Mika Helsingile Stadi öelda... Ja sitten me oltiin pian Stadissa, missä oli kauhea myrsky!

haa, mul on kogu aeg õigus olnud!

Kogu oma kirjutajaks olemise aja jooksul olen ma teadnud, et internet kirjutatakse väikse algustähega, sest see on midagi enamat kui lihtsalt "konkreetse arvutivõrgu nimi". Ja millist vastuseisu on sellele osutanud korrektori mõtlemislaadiga inimesed!

Aga et kirjaniku ja mõtleja erkk sõnataju oli kogu selle aja selgelt ees õssilappajate paberitarkkusest, seda tõestab Emakeele Seltsi keeletoimkonna sellesuvine möönang (pdf), et võib jah väikse algustähega olla!

Hahaha!

Ükskord tuleb ka aeg, mil aula on III välttes, maastik II välttes, kardin hääldub kaardin (II) ning ortograafias lubatakse geminaatte kirjutada hääldusepäraselt: kärppsed, toittu, vaikkus, tööttama.

uusi lapsenimesid: Mört, Tsemendo ja Bethone

Ei saa aru lapsevanematest, kes oma pojale Valurikas, Kallikasen, Zugderdemediin või Klenis, või tütrele Hiiremai, Jäme, Bobuliine või Mollija nimeks panevad (allikas: Eesti Ekspress). Ilmselt on tegu alaarenenutega.

Toodud näidete baasil töötasin välja veel mõned uudisnimed. Poisid: Mört ja Tsemendo. Tüdrukud: Bethone ja Shamotte. Või siis, poisid: Drombon-Klingon-Kongon ja Bruno Bajano-Basso. Tüdrukud: Dimphan ja Clärneth.

hüüdlausete taksonoomia

Peale selle, et olen luuletaja, prosaist, lastekirjanik, stsenarist, esseist, kirjanduskriitik- ja loolane, kirjastaja, toimetaja, koostaja, kultuurikoguja, mõtleja, laulu- ja järelsõnade ning emakeeleõpikute autor, olen ka kõrgharidusega eesti filoloog ja annan nüüd omapoolse panuse eesti keele süntaksisse ehk lauseõpetusse. Selleks panuseks on hüüdlausete taksonoomia.

Minu käsitluses jagunevad eesti keele hüüdlaused 5 liiki, mis omakorda jagunevad 4 liht- ja 1 liitliigiks. Liitliik kuulub üheaegselt nii hüüd- kui ka küsilausete taksonoomiasse.

LIHTLIIGID
I. Ühehüüumärgilised hüüdlaused
Nt: Lapsed tuppa, tali tuleb!

II. Kahehüüumärgilised hüüdlaused
Nt: Mida ma näen, kass või kallal!!

III. Kolmehüüumärgilised hüüdlaused
Nt: Peeter, anna jalamaid Heljule see raamat tagasi!!!

IV. Kolme punktiga hüüdlaused
Nt: Ma leidsin taskust sajarublase...!

LIITLIIK
V. Küsimärgiga hüüdlaused
Nt: Sellise raha eest ostsid sellise asja?!

veel üks kaunis eestikeelne lause!

Taotlen selle lisamist hiljuti väljatöötatud kümnele. Ja see on:

Tillukesed rattakesed klobisevad sillutisel.

Ise tegin.

mis on luule?

Valmistun põhikooliõpetajate täiendkoolituseks ja kõik peab hästi selge olema:

© Kõik õigused kaitstud

neli imelikku sõna

nõbu
varn
kastrul
palitu

päev

Mõni päev läheb lihtsalt algusest peale metsa, alates sellest hetkest, kui kella 13.30 paiku selles aktiivselt osalema hakkad. Nähes, et asjad ei parane, tegin kella 16 paiku restardikatse kerge uinaku näol. Nüüd sellest lähemalt räägikski. Nimelt ma nägin järgmist und: istun maal, vanaema toas ja minu kõrval istub vanaisa. Keda praeguseks juba peaaegu 12 aastat ei ole elavate kirjas. Ja mina küsin tema käest, mida ta arvab Eesti iseseisvuse taastamisest. Ühelt poolt oli ta Punaarmees kahurväelane, osales Kuramaa lahingutes ja kandis ENSV aja lõpuni väärikat sõjaveterani staatust (oi see kuldne ordenikõlin), teiselt poolt olla ta ikka väga sapine ja mürgine olnud kõige parteisse puutuva suhtes. Rääkimata sellest, et mina küll ei mäleta teda kuidagi teistsuguse kui ühe tavalise ja mõistliku, seejuures veel kangekaelse eesti mehena. Niisiis - küsin. Ja tuleb vastus. Põhjalik, kujundlik, isegi filosoofilisse mõõtmesse haarduv. Täiesti erinev muidu nii sõnaahtrast vanaisast! Isamaaliste poliitikute ja Interrinde terav vastandus. Muuhulgas põnev loetelu nimedest (sh Rein Veidemanni tütar, eesnimi midagi M-tähega, Marian vms, perekonnanimi Robert). Otsest vastust küsimusele ei saanud, aga mulle jäi mulje, et tema arvamus oli loomulikult täielikult soosiv. Aga mis kõige tähtsam: suhtlus vanaisaga oli nii otsene ja vahetu, et sellist osadust unenäokülalistega kohtab väga harva. Ärgates jäin selle üle kohe pikalt ja süvitsi mõtlema.


Ja siis järgmine vaatus samal unenäoseansil: olen maal köögis, minu kõrval on tuntud teadusajakirjanik Tiit Kändler, kes teatab mulle, et Robert Lepikson soovib minuga telefoni vahendusel rääkida, "mitte tööasjus". Mina parajasti sõin midagi, krimpsutasin nägu, et kohe-kohe.

Üldiselt on teiste inimeste unenäod igavad ja ega ma muidu ei fikseerikski neid, kui nad poleks nii 1) tähenduslikud, et annavad välja tähendamissõna mõõdu, 2) sürrealistlikud, et annavad välja luuletuse mõõdu.

Õhtul tegin bussiga sõidu ja noppisin ühest vestlusest üles väärtusliku sõnaleiu: aseoks. Mis peaks tähendama: aga see oleks. See on hea illustratsioon filoloogilisele tõsiasjale, et keel kui selline areneb lühiduse suunas. Paar tuhat aastat tagasi kujundas eesti keele palet sise- ja lõpukadu, nüüd on märkimisväärsel kohal sõnarivide redutseerumine üksiksõnaks verbaalses keelekasutuses - aga viimasel on tänapäeval suurem võim üldkeelt normeerida, kui varem, mõtleme kas või kõigile neile e-suhtlemisviisidele jne. Vrd ka põhimõtselt pro põhimõtteliselt, janiedasi pro ja nii edasi jne.

Võiks ju paari sõnaga üle libiseda ka muust päeva kulgemisest, neist hädamere hoovustest, aseoks nõme. Selle asemel soovitan hoopis head muusikat, leidke või tõmmake kuskilt:

* Apelsin, "Peeglid"
* Marju Länik & Mahavok, "Mäng"
* Joel Steinfeldt, "Doktor"
* Paradoks, "Vaikus"
* Ans. Andur, "Vaikus" (Paradoksi cover)