fotogalerii: Contra sünnipäev Urvastes 2012

Nagu tavaks juba pikem rida aastaid, tähistas Contra 22. märtsil Urvastes oma sünnipäeva, korraldades selleks puhuks luuleõhtu ja kutsudes esinema hulga luuletajaid. Sel korral oli aukülaliseks Vahur Kersna. Tegin fotosid ka. Head vaatamist!

Mika Keränen ja Veiko Märka on laenanud
riietuses elemente Meister Yoda'lt

Ma olen seda juba öelnud, aga ütlen veel ja veel:
Veiko Märka jääb alati hästi fotole

Contra vanem poeg Herbert mängis akordionit,
siis klaverit, siis samaaegselt
ühe käega üht ja teise käega teist, laulis ka

Priit Salumaa ja Evelin "HuupI" Salumaa,
kõrval Jüri Kolk

Priit ja Evelin

Vahur Kersna ja Contra isa ajavad juttu

Contra avab õhtu

1. aprillil ETV-s ekraanile jõudvas Tähelaeva saates
küsib Vahur ja vastab Contra.
Urvastes aga olid rollid vahetatud.
Küsis Contra ja vastas Vahur.

Vahur Kersna

Nii nad istusid ja ajasid juttu

Siis tuli luulelugemine. Esimeses ringis olid laua taga
Jüri Kolk, Heiki Vilep, Priit Salumaa, Ardi Ringvee ja Kristina Viin.

Teises ringis olid laua taga Wimberg, Veiko Märka,
räppar Mart Rauba Rakverest ja sünnipäevalaps.
Wimberg on sellel fotol arusaadavalt kaamera taga.
Miks Märka seisab pingil?
Loomulikult esitab ta parajasti oma kuulsat luuletust
"Olen väike perenaine".

F & ©: Wr

Venemaal kahjuks õigus: Eesti on fašistlik riik

Sest mida muud arvata, kui Kaitseministeerium üritab läbi suruda sellist otsuseelnõud?! Rääkimata sellest, et niisuguse otsuse vastuvõtmise hetkest peale on Venemaal täielik õigus Eesti Vabariiki fašistlikuks nimetada, ei hakka sellist sammu mõistma mitte iial ka mitte ükski normaalne lääneriik, eesotsas USA-ga, kellest Eesti loodab praegu suurimat abi NATO-s.

Kuulutades Saksa mundris eestlased vabadusvõitlejateks, kuulutame tegelikult vabadusvõitlejaks Saksa mundri = fašistliku režiimi = Hitleri ideoloogia, mitte eesti mehed või vabaduse püüde. Ja seda nii sisuliselt kui ka kogu normaalse maailma silmis. Ülistades Saksa mundrit, olgugi või eestlase seljas, ülistame ka Klooga koledusi ja politseipataljoni veretöid Nõukogude Liidu tagalas, mis samuti seotud mh eestlastega.

Elagem ikka tänases päevas, mitte 70 aasta taguses ajas! Seda plaani, mida Laar, Velliste ja Co tahavad realiseerida, peame klaarima meie, meie lapsed ja lapselapsed. Asetades kaalule lapselapsed ja vanaisad, tuleb eelistada lapselapsi. Ma ei suuda uskuda, et ükski nendest 85-90-aastastest vanameestest, kellele Velliste viitab, sooviks, et nende väidetavat austamise soovi eelistataks nende lapselapselaste olevikule ja tulevikule. Vanavanaisade asi on oma minevik minevikku jätta ja lasta järeltulevatel põlvedel normaalselt edasi elada. Sõda on läbi!

Kui selline otsus vastu võetakse, kas siis on järgmine samm see, et Saksa mundris võidelnutest, aga ka metsavendadest "halva" rääkimine või nende "kangelaslikkuse" kahtluse alla panek või sellele varju heitmine, nt faktide lagedaletoomise näol muudetakse samuti kuriteoks? Ma ei tahaks sellist Eestit. Ehkki, ma arvan, et selline kampaania on nüüd kiiruga välja kärutatud, et tõmmata ära üldsuse tähelepanu elamislubade skandaalilt.

Heiastusi Helsingi raamatumessist

Oli meeldiv võimalus osaleda Helsingi raamatumessil. Täpsemalt viibisin seal 27. ja 28. oktoobril. Kaks korda astusin ka ise üles, muul ajal hängisin kas messikeskuse labürindis või seiklesin linna peal, raske kott seljas raamatuid täis nagu ärimees Kippelil.

Kõige eredamad muljed jäid neljapäeva õhtul kapakka's nimega Lämpö kambaga üleastumisest, saatjaks Siim Aimla jatsbändi improvisatsioonid. Aga tore oli ka päeval messikeskuses Eesti boksis koos Mikaga üles astuda ja lugeda oma luuletuste tõlkeid soome keelde. Üldinegi fiiling jääb meelde hea. Mainin ära veel hotell Marski sauna, mis oli küll üsna jahe, kuid kulus ära, ja šokolaadikarva mehe kebabiputka, mis puhta õnnistusena oli öö saabudes avatud ainult 10 sammu kaugusel hotelliuksest.

Lasin mõõdukalt plõksuda ka fotokal. Fotokaid plõksus kõikjal muidugi kolepalju, aga üldiselt on nendega selline lugu, et ega keegi teine peale fotograafi enda neid pilte imetleda ei saa. Aga minuga nii ei ole! Kunst kuulub rahvale, ja alljärgnevalt ongi väike valik fotosid üles riputatud. Kuna mu kasutada olnud aparaadil puudub siseruumis kasutuskõlblik välk, siis ma loomulikult siinkohal ei-tea-mis kunstniku nägu pähe ei tee. Preesens, usun, on siiski mingil määral kinni püütud. Head vaatamist!

1. peatükk. LAEVAL

Jaan Pehk mõtiskleb

Mika Keränen ja Mehis Heinsaar
kümblevad koidukiirtes

Jaan Pehk ja Mika Keränen.
Eesti Ekspressis on midagi põnevat.

Karl Martin Sinijärv uurib,
kas tema kirjutatud arvustusega on kõik kombes

2. peatükk. KOHAL

Evelin Ilves imetleb oma kokaraamatut

Esineb Rein Lang, kultuuriminister

Helen Sildna & Tallinn Music Week
tõid Helsingisse head tänapäeva eesti poppmuusikat

Vestlusring rokkmuusikast.
Kõige parempoolsem on Mika Keränen.

Marko Martinson, kitarrist

Kihnlasi esindas Helsingis Mark Soosaar

Mehis Heinsaar hakkab küüslauku sööma

Jaan Pehk ootab.
Mehis Heinsaar ootab eemal samuti.

Wimberg on ka abiks ootamas

3. peatükk. TEINE PÄEV

Andrei Hvostov

Arutelu Jürgen Rooste osavõtul

Mehis Heinsaar esinemas

Indrek Hargla annab autogramme

Jaan Pehk laulab ja loeb.
Kõrval tõlgib Hannu Oittinen.

Tapani "Tappajamummo" Kinnunen ja Eeva Park

- - -

F: Wr
v.a üks, mille tegi Jaan Pehk

ajalooline flashback

Jaa, jaa, seda uudist lugedes meenus mulle, et Paides oli kunagi 21. juuli väljak. See oli linna peaväljak, mille ääres oli Türi bussi peatus ja kiriku ees takso-ootajate järjekord. 21. juuli viitas loomulikult 21. juulile 1940, mil Eesti Vabariik smugeldati nõukogude rahvaste vennalikku perre. Nüüd on Tallinnal oma kuupäevanumbriga väljak.

Endine 21. juuli väljak Paides, 2008 (F: Wr)

21. juuli väljak Paides, 1966 (Järvamaa Muuseum, allikas)

Ei usu küll, et keegi hakkab Harju mäe kohta pikalt ja lohisevalt ütlema "20. augusti väljak". See oli, on ja jääb ikka Harju mäeks. Õelalt spekuleerin, et küllap töötas selle pseudoprojekti kallal ikka grupp ametnikke, äkki isegi mitu ametkonda, kes kõik said ka selle eest preemiat.

Kunagi oli Tallinnas "V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee", aga linnarahvas nimetas seda hoonet ikka linnahalliks, ükskõik, kas paluti või kästi.

Lätete Pääl 8. ja 9. juulil 2011 Lilli külas Nava talus

Eelmisel reedel ja laupäeval toimus Karksi-Nuiast lõunas Läti piiri ääres Lilli külas Nava talus Tartu NAK-i järjekordne suveseminar Lätete Pääl. Seekord tehti lühemalt, kui varasematel kordadel. Reede õhtul peeti üks ettekanne, laupäeval veel mõned ja kell 16 laupäeval oligi ametlik osa läbi, enamik sõitis õhtuks minema, pühapäevaks jäid ainult Veiko, Kristiina ja Gulk. Väidetavalt peeti üks ettekanne ka laupäeva varahommikul kitsamas ringis sauna ees, kuid mina, nagu ka enamik teisi mitte nii vintskeid lättelisi, kuulasin sel ajal Une-Mati ettekannet kosutavast uneseisundist ega saanud saunas viibida.

Kahjuks jäin ilma Valts Ernštreitsi ettekandest, mis algas laupäeval kell 10, sest ma ei suutnud nii vara ärgata. Aga juttu sain temaga loengujärgselt ajada küll ja huvitav oli niigi. Loengu tekst jäi ka minu kätte. Veel pidas väga põneva ettekande Janika Kronberg, kes rääkis Karl Ast-Rumori, Ferdinand Kulli ja Marta Lepa vangipõlvest Riias 20. sajandi alguses. Märka ja Salumaa loengud ma viibisin eemal, valmistudes oma ettekandeks, kuulsin ainult Märka loengu lõppu. Reede õhtul pidas ettekande Tõnis Parksepp, kes rääkis jäljendamisest kirjanduses. Tema ettekanne oli hästi teoretiseeriv ja keeruline, mistõttu käis üle jõu mõnelegi noorema põlvkonna naklasele. Jaa, jaa, ega kirjandus ei ole ainult naljategemine.

Allpool fotogalerii.

Lätetele on läbi ajaloo olnud Lätist lähem tulla kui Tallinnast

Lillist läks 1989. aastal läbi Balti kett

Lilli külaseinal keeb vilgas elutegevus

Priit Salumaa

Contra

Lastekirjanik ja Nava talu peremees,
siin üles kasvanud Jaak Kõdar

Contra jääb peaaegu alati hästi fotole

Anzori Barkalaja

Kaija Kängsepp

Reedeõhtused lättelised

Nava talu lõunapiir on ühtlasi osa
Eesti Vabariigi ja Läti vahelisest piirist.
Enne päris piiri oli laulupiir.

Päris piir I. Vasakul Läti, paremal Eesti

Päris piir II. Vasakul Eesti, paremal Läti.
Muide, väga palju oli mustikaid ja metsmaasikaid.
Eriti Läti poolel.

Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg

Kronberg ja Contra

Laupäevahommikused lättelised

Priit Salumaa abikaasa Evelin tütrega

Viimaseid lättelisi laupäeva pärastlõunal

Veiko Märka on ka alati fotogeeniline

Lauriito Meriloo, Aapo Ilves ja Contra sauna ees

F: Wr