laupäev, 17. märts 2012

nominentide ränd: Tartu - Viljandi - Pärnu

Kulka valis mu luulekogu "Rokenroll" kirjanduse sihtkapitali aastauhinna nominendiks lastekirjanduse kategoorias. Kirjanike Liit korraldas nominentidele tutvustusesinemised Tartus, Tallinnas, Viljandis ja Pärnus. Osalesin esimeses ja kahes viimases kohas. Tartus toimus esinemine 28. veebruaril ning Viljandis ja Pärnus 1. märtsil. Olid toredad väljasõidud. Lasin ka fotokal klõpsuda. Ja kuna ma lähtun põhimõttest, et kui teed, siis näita teistele ka, näitangi teistele ka. Head vaatamist!

TARTU
28. 2. 2012

Andrei Hvostov

Kivisildnik


2 x Kalju Kruusa ja Jürgen Rooste

Kivisildnik ja Jürgen Rooste

Tiit Aleksejev

Aare Pilv ja Piret Bristol

Piret Bristol,
Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhataja,
lahke võõrustaja

Andrei Hvostov

Hendrik Lindepuu

Nominendid valmistuvad esinemiseks:
Kivisildnik, Bristol, Rooste, Kruusa

Ülo Mattheus

Tagasiteel Tallinnasse:
Andrei Hvostov, Kaur Riismaa, Peeter Sauter kaaslannaga,
Kivisildnik, Tiit Aleksejev


VILJANDI, PÄRNU
1. 3. 2012

Lahkumisel Viljandist Pärnu poole:
Ülo Mattheus, Toomas Vint, Kai Aareleid,
Kivisildnik, Andrei Hvostov

Toomas Vint

Kai Aareleid

Ülo Mattheus

Kalju Kruusa

Toomas Vint

Nominendid saali ees

Pärnu publik

Veelkord nominendid saali ees

F & ©: Wr

reede, 16. märts 2012

emakeelenädal: õpetlik lugu

Juhtus selline õpetlik lugu.

Kirjutas õpetaja: Olen n kooli eesti keele õpetaja ja soovin Teid seoses läheneva emakeelepäevaga meie kooli esinema kutsuda.

Vastasin: Tänan kutsumast! Kahjuks on mul esimesed vabad päevad alates 26. märtsist.

Kirjutas õpetaja: Kahju küll, aga märtsi lõpus on meil juba teatrinädala üritused.

Tõesti, kahju küll, et märtsi lõpus ei olegi enam kirjanikku tarvis! Aga küllap siis saab mõni näitleja külla kutsutud. Kui just enne spordinädalat ei tule.

esmaspäev, 12. märts 2012

"Hella W" - hea film

Käisin vaatamas soomlaste mängufilmi "Hella W", mis räägib eestlasest Soome kirjaniku Hella Wuolijoki elust. On väga hea film. Pean nentima, et Eestis on selliste filmide tegemine nii tehniliselt kui ka sisuliselt võimatu. Soovitan vaatama minna.

kolmapäev, 29. veebruar 2012

prügisortija! ära kasuta läbipaistmatut kotti

.
Külastasin Ragn-Sellsi jäätmekäitlusjaama Suur-Sõjamäe tänaval.

Vasakul värvilise klaasi hunnik

Valge klaasi hunnik

Pakendikonteinerite sisaldus jõuab sellele lindile

Piltidest ei tasu ennast rahustada lasta. Nii ilusasti saab läbi soritud ja virnadesse jaotatud prügi, mis on äraviskaja poolt pandud taaskäideldava prügiliigi konteinerisse. See, mis on pandud olmejäätmete konteinerisse, jõuab teise angaari, kus on tappev hais ja kõrvetavad aurud. Kogu prügimass tõstetakse seal masinaga, ilma läbi uurimata, igasuguse pidulikkuseta suurde veskisse, mis jahvatab selle sodiks. Sellest sodist eraldab automaatika mingit tühja-tähja, aga üldiselt ei saa olmeprügist muud kui küttepudi. Laias laastus. Ei midagi eriti kasulikku.

Ja nüüd kõige rabavam uudis, mida käitlusjaama kõneisik teatas: ükskõik millise prügiliigi konteinerisse pandud läbipaistmatus kotis prügi läheb jäätmekäitlusjaamas automaatselt olmeprügisse. Ei mingit sorteerimist, virnadesse jaotamist ega taaskasutamist. Kilekott, millest ei ole läbi näha koti sisaldust, jäetakse turvalisuse kaalutlustel näppimata. Olgu see siis tegelikult täis paberit, paberikonteinerist, või kartulikoori, biolaguneva prügi konteinerist. Ükskõik mis prügi ükskõik millise prügiliigi konteinerist: kui koti sisu väljast näha ei ole, siis jääb recycling olemata. Musta kilekotti pandud vanast ajalehest ei sünni uut ajalehte, musta kilekotti pandud vanadest pudelitest ei sünni uusi pudeleid. Kas teie teadsite seda?

Seega, kui soovite, et teie prügi saaks ökoloogiliselt käideldud, vältige konteinerisse viimisel selle pakkimist läbipaistmatusse kilekotti. Vastasel juhul ei ole teil mõtet seda sortidagi.

neljapäev, 2. veebruar 2012

kosmogoonilisi etüüde

LOOMINE

Alguses oli vaid Uuralite algkodu ja Vanemuise habe lehvis tuules.
Ja Vanemuine ütles: "Saagu kannel." Ja kannel sai.
Vanemuine tõmbas käega üle keelte ja nägi, et see hea oli.
Ta hakkas mängima reilendrit ja kogu maailma elajad kogunesid tema ümber.
Nii läks õhtu ja hommik ja teine päev.


LOOMINE [edit]

"Saagu kannel," lausus Vanemuine. Ja kannel sai.
Vanemuine asetas selle põlvedele ja tõmbas kätega üle keelte. Tekkis heli.
"Lase üks polka!" kamandas kobras mätta tagant.


INIMENE

Old mehel poeg. Seda poega hüütud Tume-Toomaks, sest et tema arunatukesega kangeste tumedad lood olla olnud.


OLEMINE

"Neeger," mõtlesin ma.
klõps klõps
Enesetsensuur lõi käed raudu.

teisipäev, 3. jaanuar 2012

kas kaardimängul "Küüned persse" on ka mingi normaalne, "ametlik" nimi?

On üks väga hea kaardimäng, mida rahvasuus kutsutakse nimega "Küüned persse". Loomulikult on see erakordselt lollakas nimi, kõlab nagu jõmmide lämin. See mäng ei ole igatahes nii madalalaubalist nime ära teeninud. Ega keegi ei juhtu teadma, kas sel mängul on olemas ka normaalne nimi? Mina õppisin selle mängu koolipoisina oma emalt, kes ütles selle kohta "Loll". Aga ega seegi pole mingi nimi, seda enam, et läheb segi turakaga.

teisipäev, 27. detsember 2011

Venemaal kahjuks õigus: Eesti on fašistlik riik

Sest mida muud arvata, kui Kaitseministeerium üritab läbi suruda sellist otsuseelnõud?! Rääkimata sellest, et niisuguse otsuse vastuvõtmise hetkest peale on Venemaal täielik õigus Eesti Vabariiki fašistlikuks nimetada, ei hakka sellist sammu mõistma mitte iial ka mitte ükski normaalne lääneriik, eesotsas USA-ga, kellest Eesti loodab praegu suurimat abi NATO-s.

Kuulutades Saksa mundris eestlased vabadusvõitlejateks, kuulutame tegelikult vabadusvõitlejaks Saksa mundri = fašistliku režiimi = Hitleri ideoloogia, mitte eesti mehed või vabaduse püüde. Ja seda nii sisuliselt kui ka kogu normaalse maailma silmis. Ülistades Saksa mundrit, olgugi või eestlase seljas, ülistame ka Klooga koledusi ja politseipataljoni veretöid Nõukogude Liidu tagalas, mis samuti seotud mh eestlastega.


Elagem ikka tänases päevas, mitte 70 aasta taguses ajas! Seda plaani, mida Laar, Velliste ja Co tahavad realiseerida, peame klaarima meie, meie lapsed ja lapselapsed. Asetades kaalule lapselapsed ja vanaisad, tuleb eelistada lapselapsi. Ma ei suuda uskuda, et ükski nendest 85-90-aastastest vanameestest, kellele Velliste viitab, sooviks, et nende väidetavat austamise soovi eelistataks nende lapselapselaste olevikule ja tulevikule. Vanavanaisade asi on oma minevik minevikku jätta ja lasta järeltulevatel põlvedel normaalselt edasi elada. Sõda on läbi!

Kui selline otsus vastu võetakse, kas siis on järgmine samm see, et Saksa mundris võidelnutest, aga ka metsavendadest "halva" rääkimine või nende "kangelaslikkuse" kahtluse alla panek või sellele varju heitmine, nt faktide lagedaletoomise näol muudetakse samuti kuriteoks? Ma ei tahaks sellist Eestit. Ehkki, ma arvan, et selline kampaania on nüüd kiiruga välja kärutatud, et tõmmata ära üldsuse tähelepanu elamislubade skandaalilt.

telekas jõulud läbi, juhhei

Thank God It's Christmas, laulis Queen.
Mina täiendaksin - Thank God There's Eurosport Channel.
Mulle tundub, et jõuluaja programmi koostatakse Eesti telekanalites umbes selliselt:

- Kuulge, ma siin vaatan, meil on liiga vähe jõulumöga!
- Jaa, konkurentidel on rohkem. Kurat, aidake nüüd hästi palju jõulumöga välja mõelda.
- Kui topiks üksteise otsa hästi palju lollakaid jõulufilme? Vastikute laste ja idiootidest täiskasvanutega? Kohe tundide kaupa?
- Jaa! Jaa! Jaa! See on klassika!
- Ja neid multikaid, multikaid! Koolis ju vaheaeg.
- Jehuu! Pool päeva jutti multikaid!
- Oodake, aga äkki paneks mõne normaalse filmi ka?
- Mis sa räägid! Jõuluaeg ju! Aga paneme veel sisse saateid kirikust, kiriku ajaloost, intervjuusid kirikuõpetajatega ja muud sellist jama, mida muul ajal keegi ei vaata.
- Hurraa!
Jne.

Seega, umbes 3 päeva järjest oli Eesti telekanalitest vaadata ainult möga. Jõulu-see ja jõulu-too. Öak. Alles eile hakkas tagapisi midagi normaalset taas telekavasse ilmuma (nt "Poirot"). Ma ei saa aru. Aga õnneks on mul telekas kaks normaalset kanalit, kus jõulumöga ei näidatud ühtki sekundit: Eurosport ja Eurosport 2. Vaatasin Bundesliga mänge ja muud jalkat, snuukerit, suusahüppeid, mootorrattatrikke, slaalomit... Eesti telekanalite poolt jõulude ajal pakutavaga võrreldes on isegi noolevise põnev. Aga mida ma siin heietan, ju siis rahvas tahab.

laupäev, 17. detsember 2011

päeva luuletus

.
- Täitsa putsis!
- Lahe-ä!
noormees ja neiu vahivad
Akadeemilise Raamatukogu vitriinis
17. sajandi raamatuid

ikkagi inimesed!

kolmapäev, 14. detsember 2011

kolm parimat jõululaulu: minu valik

Ringvaates valib sel nädalal igal õhtul mõni eesti muusik 3 parimat jõululaulu - Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Peeter Oja alias Bläck Rokit... Tekkis mõte reastada enda 3 parimat jõululaulu. Silvuplee, siin need on.

3. koht: Queen - Thank God It's Christmas
jõululaul ei pea olema tüütu soigumine, vaid võib olla ka intelligentne rokk, nagu nt ka Lennoni "Happy Xmas (War Is Over)", aga Queen on veetlevam

2. koht: Yuletide Blasphemy - Jingle Bells
kui kaubanduskeskustes liimina kõrva määritav Amy Grant ja muu siuke sodi paneb juba kõhus keerama, siis on selle vastu ka kiirravim

1. koht: Leevi and the Leavings - Jouluaattona kännissä

veel paremini ei saagi jõulusid kokku võtta, kui geniaalne soome muusik Gösta Sundqvist seda ses laulus teeb.

Kuulake ka!

esmaspäev, 12. detsember 2011

lõplik tõde Jüri Mõisast ja raamaturiiulitest

Kirjandusringkonnis on kuulsaks saanud kunagine Jüri Mõisa ütlus selle kohta, mida ta arvab elutoas sellisest koledast asjast nagu raamaturiiul. See ütlus on omaenda raskuse mõjul võimendunud teadmiseks, nagu ei oleks Mõisa kodus üldse raamaturiiuleid. Nii või naa, Mõisa avaldusse on suhtutud kui näitesse kultuurivaenulikkusest.

Nägin täna Ringvaate grimmitoas Jüri Mõisa, kes valmistus rääkima Läti pankadest, ja kasutasin juhust, et tema raamaturiiulitesse puutuvas selgust saada. Küsisin: "Härra Mõis, kas vastab tõele, et teil pole kodus ühtki raamaturiiulit?" Sellele küsimusele andis Mõis nappide lausetega vastuse, mille sisu oleks kokkuvõttes järgmine. Tal on küll raamaturiiul kodus ja viimasel ajal on selle peale isegi raamatuid hakanud siginema, aga ta ei hinda raamatuid ega pea vajalikuks neid lugeda. Lapsena ta küll luges, aga praegu suhtub ta raamatute lugemisse kui mittevajalikku tegevusse.

Niisiis on sellesse küsimusse selgus toodud.
Tegelikult, pärast mõningast guugeldamist ilmnes, et see on ammu teada. Fenomenaalne, et niisugune isik on olnud Hansapanga asutaja, Eesti Vabariigi siseminister ja Tallinna linnapea. Seejuures, minu mäletamist mööda, oli täitsa hea linnapea. Ja tema asutatud pank on siiani üks Eesti kahest olulisemast pangast. Vahest polegi raamatute lugemist vaja? Vahest on kirjandusõpetajad meile luisanud? Kes oskaks vastata?

laupäev, 10. detsember 2011

Andres Ehin (1940-2011)

.

Ääretult kurb ja ootamatu uudis

teisipäev, 6. detsember 2011

luuletus

Rohkem kui kuu ma pole mahti saanud blogida, sest et palju mitmesuguseid töid ja tegemisi on olnud. Aga pole viga. Eile tegin näiteks ajaviiteks sellise luuletuse.

I want to be a bad guy
I really really give a try
but after trying all the day
I find myself a sad gay
.......I say!

neljapäev, 3. november 2011

Heiastusi Helsingi raamatumessist

Oli meeldiv võimalus osaleda Helsingi raamatumessil. Täpsemalt viibisin seal 27. ja 28. oktoobril. Kaks korda astusin ka ise üles, muul ajal hängisin kas messikeskuse labürindis või seiklesin linna peal, raske kott seljas raamatuid täis nagu ärimees Kippelil.

Kõige eredamad muljed jäid neljapäeva õhtul kapakka's nimega Lämpö kambaga üleastumisest, saatjaks Siim Aimla jatsbändi improvisatsioonid. Aga tore oli ka päeval messikeskuses Eesti boksis koos Mikaga üles astuda ja lugeda oma luuletuste tõlkeid soome keelde. Üldinegi fiiling jääb meelde hea. Mainin ära veel hotell Marski sauna, mis oli küll üsna jahe, kuid kulus ära, ja šokolaadikarva mehe kebabiputka, mis puhta õnnistusena oli öö saabudes avatud ainult 10 sammu kaugusel hotelliuksest.

Lasin mõõdukalt plõksuda ka fotokal. Fotokaid plõksus kõikjal muidugi kolepalju, aga üldiselt on nendega selline lugu, et ega keegi teine peale fotograafi enda neid pilte imetleda ei saa. Aga minuga nii ei ole! Kunst kuulub rahvale, ja alljärgnevalt ongi väike valik fotosid üles riputatud. Kuna mu kasutada olnud aparaadil puudub siseruumis kasutuskõlblik välk, siis ma loomulikult siinkohal ei-tea-mis kunstniku nägu pähe ei tee. Preesens, usun, on siiski mingil määral kinni püütud. Head vaatamist!


1. peatükk. LAEVAL

Jaan Pehk mõtiskleb

Mika Keränen ja Mehis Heinsaar
kümblevad koidukiirtes

Jaan Pehk ja Mika Keränen.
Eesti Ekspressis on midagi põnevat.

Karl Martin Sinijärv uurib,
kas tema kirjutatud arvustusega on kõik kombes


2. peatükk. KOHAL

Evelin Ilves imetleb oma kokaraamatut

Esineb Rein Lang, kultuuriminister

Helen Sildna & Tallinn Music Week
tõid Helsingisse head tänapäeva eesti poppmuusikat

Vestlusring rokkmuusikast.
Kõige parempoolsem on Mika Keränen.

Marko Martinson, kitarrist

Kihnlasi esindas Helsingis Mark Soosaar

Mehis Heinsaar hakkab küüslauku sööma

Jaan Pehk ootab.
Mehis Heinsaar ootab eemal samuti.

Wimberg on ka abiks ootamas


3. peatükk. TEINE PÄEV

Andrei Hvostov




Arutelu Jürgen Rooste osavõtul

Mehis Heinsaar esinemas

Indrek Hargla annab autogramme

Jaan Pehk laulab ja loeb.
Kõrval tõlgib Hannu Oittinen.

Tapani "Tappajamummo" Kinnunen ja Eeva Park

- - -

F: Wr
v.a üks, mille tegi Jaan Pehk

esmaspäev, 3. oktoober 2011

Turu raamatumessil 30. sept - 2. okt 2011

Salk eesti kirjanikke - Wimberg, Olavi Ruitlane, Asko Künnap ja Hasso Krull - külastas eelmise nädala reedest pühapäevani Soomes Turu raamatumessi, et esitleda ennast ja oma loomingut.

Ruitlane esitles kirjastuses Savukeidas ilmunud romaani "Naine" tõlget soome keelde, Wimberg soomekeelset luulevalimikku "Soittolista" ning Künnap koos KMS-i ja Roostega tehtud haikukogu "Aika sattuu", mõlemad ilmunud kirjastuses Palladium. Krull luges luuletusi mitmekeelsest valimikust "Jatulintarha. Hussaid. Kiviring", mis on ilmunud Kivisildniku kirjastuses JI.

Esitlustegevus tähendas tervet rida esinemisi suurematel ja väiksematel lavadel, enamikul kordadel assisteerijaks ja vahendusmeheks Hannu Oittinen. Püüdku miljööd ja fiilingut edasi anda järgnev fotogalerii.


- - -


2 x Asko, laeval


2 x Olavi, laeval


2 x teel Turusse,
kolmandaks meheks estofiil Harri Sundell

Hannu ja Hasso



3 x Wimberg


Luulehetked Jurtas

Olavi luulet esitamas





5 x Asko Künnap ja Tapani "Tappajamummo" Kinnunen

Tänu
tõlkija Mika Keränenile
ja kirjastaja Jyrki Ihalaisele
Palladiumi letil


Messikeskuse ees võis laupäeval näha sellist vaatepilti,
pärast märkuse tegemist olukord muutus

Ruitlane on kunn

F: Wr
(v.a viimane, mille tegi Harri Sundell,
ja 4 tk Wimbergiga, mille tegi Asko Künnap)