Kuvatud on postitused sildiga teised liigid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga teised liigid. Kuva kõik postitused
laupäev, 1. jaanuar 2011
tuvide söötmise saladus
Tulime eile Katja juures trepist üles. Trepikoda oli täis magusaid praelõhnu. Kolmandal korrusel elab mutt, kes aknast pidevalt üritab linde toita. Siuke reostaja. Aga nüüd lõhnavinudes kolmandale korrusele jõudes tabasime järsku tuvide-kajakate ja teiste lindude söötmise saladuse! Ah kui nutikas mutt! Aasta otsa on ta neid ju nuumanud ja õpetanud ligi tulema, nüüd on hea võtta ja nääriõhtuks pannile lüüa! Vaat see on kavalus!
neljapäev, 23. detsember 2010
jõulusõim
.
Mis on jõulusõim? Arvate, et jeesuslapse sünnistseeni kujutav laua- või väljakukaunistus? Oh ei. Jõulusõim on see, kui enne jõule sõimatakse kaaskodanike nägu täis. Ja seda tehakse just 23. detsembril. Eelmise aasta 23. detsembril saabus mu moblasse tundmatult numbrilt sõnum:
Kuradi urood!
V6id selle kuuse
endale
perseauku
istutada! Pane
end p6lema!!!
Maarika
Ma ei tundnud ühtki Maarikat, kes sellise sisuga sõnumi mulle saatma peaks. Aga läraka sõimu sain sellest küsimata näkku. Täna, samuti 23. detsembril juhtus minuga niisugune lugu. Sõitsime autoga linnas. Tartu mnt ja Liivalaia ristmikul oli kolme autoga plekimõlkimine ja seetõttu liiklus toppas. Jäime sunnitult keset ristmikku seisma, sest ees oli tee kinni ja vasakule ei saanud ka sõita. Saime liikuma hakata alles siis, kui jalakäijatel oli roheline tuli. See aga ei meeldinud ühele eesti noormehele, kes seisis koos oma neiuga tee ääres. Ei mingit empaatiat, et vaene auto ristmiku keskelt liiklust ummistamast pääseks, oh ei. Ta ajas pea ette, jõllitas meile autosse ja karjus, nii et läbi praokil akna oli hästi kuulda: kuradi urood! Sirutasin käe aknast välja ja näitasin sõrme, mida mu kallis eesti suguvend mu poolest imeda võib, kui soovib. Ta siiski ei soovinud. Jätkasime teed.
Nii et juba teist aastat järjest sõimatakse mind 23. detsembril: kuradi urood! See ongi jõulusõim, hea traditsioon. (Rämps- ja muudest mölak-, sodi- ja paskeestlastest võib lugeda siit.)
Mis on jõulusõim? Arvate, et jeesuslapse sünnistseeni kujutav laua- või väljakukaunistus? Oh ei. Jõulusõim on see, kui enne jõule sõimatakse kaaskodanike nägu täis. Ja seda tehakse just 23. detsembril. Eelmise aasta 23. detsembril saabus mu moblasse tundmatult numbrilt sõnum:
Kuradi urood!
V6id selle kuuse
endale
perseauku
istutada! Pane
end p6lema!!!
Maarika
Ma ei tundnud ühtki Maarikat, kes sellise sisuga sõnumi mulle saatma peaks. Aga läraka sõimu sain sellest küsimata näkku. Täna, samuti 23. detsembril juhtus minuga niisugune lugu. Sõitsime autoga linnas. Tartu mnt ja Liivalaia ristmikul oli kolme autoga plekimõlkimine ja seetõttu liiklus toppas. Jäime sunnitult keset ristmikku seisma, sest ees oli tee kinni ja vasakule ei saanud ka sõita. Saime liikuma hakata alles siis, kui jalakäijatel oli roheline tuli. See aga ei meeldinud ühele eesti noormehele, kes seisis koos oma neiuga tee ääres. Ei mingit empaatiat, et vaene auto ristmiku keskelt liiklust ummistamast pääseks, oh ei. Ta ajas pea ette, jõllitas meile autosse ja karjus, nii et läbi praokil akna oli hästi kuulda: kuradi urood! Sirutasin käe aknast välja ja näitasin sõrme, mida mu kallis eesti suguvend mu poolest imeda võib, kui soovib. Ta siiski ei soovinud. Jätkasime teed.
Nii et juba teist aastat järjest sõimatakse mind 23. detsembril: kuradi urood! See ongi jõulusõim, hea traditsioon. (Rämps- ja muudest mölak-, sodi- ja paskeestlastest võib lugeda siit.)
laupäev, 4. detsember 2010
reede, 3. detsember 2010
Berk Vaheri mõtteuperpallike
Berk Vaher kirjutab tänases Sirbis:
"...kosutav oli viimases Loomingus näha Alvar Loogi ülikriitilist hinnangut Wimbergi luuletusteks nimetatavale piinlikule haltuurale (ehkki see polnud Loogi paremaid arvustusi, sisaldades peaaegu sama palju mõttekordusi kui selle objekt). Wimberg on kirjutanud arvestataval tasemel proosat ja ilmsesti meeldib luuletajana mudilastele, kuid ma pole kunagi mõistnud, kuidas saab teda kui luuletajat täiskasvanutele mõeldud kirjanduse kontekstis „tegijana” võtta. Tegijamana kui näiteks on taibatud laiemalt võtta Marko Kompust või Kiwa – aga muidugi, üks on ju lihtne, lõbus, rahvalik ja aitab nõnda kirjandust populariseerida, teised aga panevad mingit obskuurset sürri, mis siingi lugejale peale ei lähe, mis siis veel tõlkevõimalustest kõnelda."
Nii siis ei mõista Berk, kuidas mõned tahavad mind võtta täiskasvanute luuletajana. Aga on vastuse kohe seejärel justkui iseenesest ju andnud: olen lihtne, lõbus, rahvalik ja aitan kirjandust populariseerida. Nii ongi! Seepärast olengi täiskasvanute luuletaja. Mõistad ikka küll, Berk, kui natuke mõtelda üritad!
Kuid ega mõistus olegi see osa, millele ma Berk Vaheri puhul panustaksin. Pseudotarkust täis tuubitud ninaupitaja ja tähtsapanija. Nagu olen aru saanud, on tema ampluaa rohkem paberite täitmises, mida ta Tartu Kirjanduse Maja ametnikuna igapäevaselt teebki. Ja teeb suurepäraselt. Tehku edasi. Meid, kirjanikke, jätku oma ignorantse lobaga rahule.
Kiwa on tore mees, aga tema "ilukirjanduslikku" loomingut olen jah nõus praeguse seisuga nõus asetama ainult jutumärkidesse. Mulle tundub, et ka ta ise ei sea endale ses vallas nii suuri sihte kui tema isehakanud jutlustaja Berk. Ja Kompuse luule on lihtsalt anekdoot. "Obskuurne sürr" on mõlema isiku puhul täpne sõnastus. Sellise luulega pole tõepoolest kellelgi midagi pihta hakata.
Maitse asi, loomulikult. See on minu maitse. Aga ehk kellegi veel.
PS. "Wabastatud wärssides" on üks luulelõik ka Berk Vaherist.
HILISEM LISANDUS
"...kosutav oli viimases Loomingus näha Alvar Loogi ülikriitilist hinnangut Wimbergi luuletusteks nimetatavale piinlikule haltuurale (ehkki see polnud Loogi paremaid arvustusi, sisaldades peaaegu sama palju mõttekordusi kui selle objekt). Wimberg on kirjutanud arvestataval tasemel proosat ja ilmsesti meeldib luuletajana mudilastele, kuid ma pole kunagi mõistnud, kuidas saab teda kui luuletajat täiskasvanutele mõeldud kirjanduse kontekstis „tegijana” võtta. Tegijamana kui näiteks on taibatud laiemalt võtta Marko Kompust või Kiwa – aga muidugi, üks on ju lihtne, lõbus, rahvalik ja aitab nõnda kirjandust populariseerida, teised aga panevad mingit obskuurset sürri, mis siingi lugejale peale ei lähe, mis siis veel tõlkevõimalustest kõnelda."
Nii siis ei mõista Berk, kuidas mõned tahavad mind võtta täiskasvanute luuletajana. Aga on vastuse kohe seejärel justkui iseenesest ju andnud: olen lihtne, lõbus, rahvalik ja aitan kirjandust populariseerida. Nii ongi! Seepärast olengi täiskasvanute luuletaja. Mõistad ikka küll, Berk, kui natuke mõtelda üritad!
Kuid ega mõistus olegi see osa, millele ma Berk Vaheri puhul panustaksin. Pseudotarkust täis tuubitud ninaupitaja ja tähtsapanija. Nagu olen aru saanud, on tema ampluaa rohkem paberite täitmises, mida ta Tartu Kirjanduse Maja ametnikuna igapäevaselt teebki. Ja teeb suurepäraselt. Tehku edasi. Meid, kirjanikke, jätku oma ignorantse lobaga rahule.
Kiwa on tore mees, aga tema "ilukirjanduslikku" loomingut olen jah nõus praeguse seisuga nõus asetama ainult jutumärkidesse. Mulle tundub, et ka ta ise ei sea endale ses vallas nii suuri sihte kui tema isehakanud jutlustaja Berk. Ja Kompuse luule on lihtsalt anekdoot. "Obskuurne sürr" on mõlema isiku puhul täpne sõnastus. Sellise luulega pole tõepoolest kellelgi midagi pihta hakata.
Maitse asi, loomulikult. See on minu maitse. Aga ehk kellegi veel.
PS. "Wabastatud wärssides" on üks luulelõik ka Berk Vaherist.
HILISEM LISANDUS
kolmapäev, 5. august 2009
neljapäev, 30. juuli 2009
Perekooli huumorit
teisipäev, 21. juuli 2009
leitud uus kuum välismaalane "Unistuste printsessi" uue hooaja jaoks!
Unustage see igav, šampanjat luristav moosinäoga tross Roberto! Iharatele ja särasilmsetele eesti neidudele, kelle jaoks kodumaised mehed on tohlakad matsid, on leitud uus põnev välismaa mees, kelle armastust püüda! Seekord viib kosjasõit koguni kaugele eksootikasse. Lähem info siin.
esmaspäev, 16. veebruar 2009
Tellimine:
Postitused (Atom)
