Mida kõike ei ole elu jooksul tehtud, millistel kunstialadel kõik kätt proovitud! Ühel 2003. aasta juulipäeval, kui istusin parajasti oma tollases töökohas Eesti Päevalehes töölaua taga, tuli mulle järsku peale suur tahtmine teha kunsti. Just seda kunsti, mida mõeldakse, kui öeldakse "kunst". Mõeldud-tehtud. Paari minutiga leidsin meetodi ja žanri, kiiresti valmis ka seitse kunstiteost. Saatsin valminud šedöövrid kohe kirjanduse listi laiali, kaasas pressiteade, kus andsin teada, et teen kirjandusega lõpparve ja siirdungi kunsti manu.
Kirjeldatud tegu, täpsemalt mu kunstilooming tõi üllatavalt palju tagasisidet, mis veel üllatuslikumalt oli tunnustav. Lisaks muule ilmus Areenis vastav uudis, mille autor oli Marko Mägi ja mille lõpus analüüsis mu kunsti tuntud kunstikriitik Harry Liivrand, kes leidis ainult kiidusõnu. Ja mis veel uhkem: uudis oli lausa illustreeritud ühega nendest seitsmest taiesest. Kui paljud algajad kunstnikud võivad öelda, et nende esikteos on publitseeritud nii suures tiraažis ja sellisel prestiižsel pinnal?
Kunstiga ma siiski rohkem edasi ei tegelenud, loomulikult oli mu hetkelise palangu tekitajaks harilik suvine igavus. Valminud kunstitööd jäid aastateks arvutisoppi, kuni meenusid alles neil päevil. Õnneks olin nad Eesti Päevalehest ära tulles koos muude isiklike failidega kaasa võtnud. Otsisin nad nüüd üles ja avaldan allpool. Kuus neist jõuavad laiema publiku ette esmakordselt.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar