Tom, 241 (otse ahjust)

Ilmunud on Paljunäinud Tuust. Ta silmitseb lähedalt küünlaleeki.

TOM
Ära nii ligidale mine. Sa oled tuleohtlikust materjalist.

TUUST
Tean, tean. Ükskord ma istusin kogemata ühe mahavisatud koni peale ja oleksin peaaegu sabaotsast kärssama läinud. Õnneks oli sealsamas kõrval üks porilomp, hüppasin karsumm sisse ja kustutasin ennast ära.

TOM
Lahtine tuli on jah ohtlik asi, mul siin laua all ka igaks juhuks tulekustuti. (võtab välja, näitab)

TUUST
Väga õige! Eriti vanades puumajades peab igal sammul olema tulekustuteid. Kas sa seda kasutada ka oskad?

TOM
Ikka. Tõmbad splindi ära, vajutad käepidemele ja tuleb pahinal! Ükskord isa kogus kogu pere kokku ja näitas kõigile, kuidas tulekustutit kasutada. Ja seda tean ma ka, et kui telekas põlema läheb, siis tuleb mingi paks tekk peale visata. Siis see tekk ei lase hapnikku leegile ligi ja leek kustub ära.

TUUST (vaatab küünlaleeki)
See küünal teeb kohe nii mõtlikuks. Eh!

TOM
Täna ongi selline mõtlik päev.

TUUST
Hingedepäev... Huvitav, kas täna käivad hinged külas?

TOM
Vanasti küll arvati nii. Aga ma arvan, et eks me vist rohkem kujutame endale ette, et nad käivad. Et kuidas nad tulevad ja vaatavad, kuidas meie elame. Aga noh, kui me juba nendele mõtleme, siis polegi ju vahet, kas nad tegelikult ka siin on või mitte. Peaasi, et nad mõtetes on. Kui on mõtetes, siis ongi siin.

TUUST
Ju vist. Aga ma jäin praegu hoopis sellele mõtlema, et kas hinged on nagu kummitused.

TOM
Ee... Ma arvan, et ei ole. Kummitus on nagu selline natuke hirmus asi, mis ehmatab. Aga hing on nagu midagi mahedat ja sõbralikku.

TUUST
Teeme õige nüüd ühe korraliku hingede, kummituste ja kõigi muude nendesarnaste olendite liigituse. Nii. Hinged – mahedad ja sõbralikud.

TOM
Just.

TUUST
Kummitused – natuke ehmatavad?

TOM
Mhühüh.

TUUST
Siis on veel...

TOM
Vaimud!

TUUST
Õige. Mida nemad on?

TOM
Vaimud on nagu... Nemad võivad mõlemat moodi olla. Nii mahedad ja sõbralikud kui ka ehmatavad. Sõltub meeleolust.

TUUST
Hästi. Siis on veel kodukäijad.

TOM
See kõlab küll juba päris jubedalt.

TUUST
Selge. Parem, kui kodukäija koju ei tuleks?

TOM
Parem oleks jah.

TUUST
Hinged, kummitused, vaimud, kodukäijad... Tondid! Kollid!

TOM
Oi-oi, need on pahad! Pahad-pahad!

TUUST
Minu meelest ka. Ühesõnaga, teretulnud on neist ainult hinged ja vaimud – ja vaimud ainult siis, kui nad on heas tujus.

TOM
Täpselt.

TUUST
Täitsa kõhedusevärinad ajas see jutt juba peale. Eriti küünlavalguses. Huu...

TOM
Oi, Paljunäinud Tuust, kas sa kardad tonte ja kolle?

TUUST
Natuke küll.

TOM
Aga neid ei ole ju olemas. Mis sa neist kardad?

TUUST
Ma tean, et neid ei ole olemas, aga... aga ma ikkagi natuke kardan. Nagu sa ise ütlesid, ei ole ju vahet, kas nad tegelikult on olemas või ei ole olemas – kui ma neid ette kujutan ja nende peale mõtlen, siis nad ongi olemas ja ajavad hirmu peale.

TOM
Aga siis on üks hea nipp.

TUUST
Nii, mis nipp?

TOM
Mõtle millestki ilusast ja ohutust.

TUUST
Ahah?! Nagu... nagu suvepäikesest? Kuidas suvepäike paistab helesinises taevas ja mina söön aias maasikaid?

TOM
Just! Kujuta seda ette ja tondid lähevad kohe peast välja.

Tuust natuke kujutab seda ette.

TUUST
Nii. Kombes! Ongi läinud!

TOM
Näed kui suur on mõtte jõud!

TUUST
On jah!