hõimurahvas

Kirjutasin täna öösel 4. klassi emakeeleõpikusse suhteliselt sisuka alapeatüki "Soomlased - eestlaste lähim hõimurahvas". Publitseerin selle üldsuse kasusid silmas pidades ka siin.

*

Soomlased on eestlaste lähim hõimurahvas nii oma mõttelaadi, eluviisi kui ka elupaiga poolest. Keele poolest on veel lähedasemad ainult vadjalased. Soomlasi on tänapäeval umbes 5,5 miljonit, seega on nad ungarlaste järel suuruselt teine soome-ugri rahvas.

Läbi aegade on soomlaste ja eestlaste vahel olnud head suhted. Ajalugu ei mäleta eestlaste ja soomlaste vahel toimunud olevat ühtki sõda – ja see on tähelepanuväärne, arvestades, et naaberriigid ja -rahvad satuvad sõjajalale ju kõige kergemini. Pigem on sõjaolukorras üksteisele appi mindud. Näiteks tuli palju soome mehi Eesti vägedele vabatahtlikult appi Vabadussõjas Venemaa vastu. Vastutasuks läksid paljud eesti mehed jälle vabatahtlikult appi soomlastele Talvesõjas Nõukogude Liidu vastu.

Alates 19. sajandist on eestlased ja soomlased olnud ka tihedates kultuurisidemetes. See tähendab, et on vastastikku teise kultuurielu (kirjandus, kunst, teater, muusika jne) jälgitud ja saavutustest innustust saadud. Kui soome kirjamees Elias Lönnrot kirjutas soome rahvuseepose "Kalevala", andis see hoogu eesti kirjamehele Fr. R. Kreutzwaldile "Kalevipoeg" kirja panna. Ja suur luuletaja Lydia Koidula kirjutas luuletuses "Soome sild":

Ü k s meie sõna, ü k s meil meel,
ü k s a i n u s meie mõte!

Soome teadlased on läbi aegade väga hinnanud teadmiste saamise ja jagamise kohana Tartu ülikooli, soome kirjanikud üldse Tartu linna, mis kuni 1930. aastateni oli tegelikult kogu Eesti teadus- ja kultuurielu keskuseks. Ja eesti kirjanikud ja teadlased on alati Soomes sooja vastuvõttu tunda saanud. Suur keeleteadlane Johannes Aavik hindas väga soome keelt ja tõi sealt mitmeid sõnu eesti keelde üle.

Kui Eesti Vabariik 1940. aastal Nõukogude Liiduga liideti, katkesid sidemed Eesti ja Soome vahel pikaks ajaks – põhjusel, et üle piiri lubati ainult väheseid. Siiski jõudsid Soome lahe teisele kaldale kuulsa laulja Georg Otsa kaunid laulud. Veel tänapäevani on need, eriti "Saaremaa valss" soomlaste seas sama hinnatud ja armastatud, kui eestlaste juures.

Hiljem, kui piirid natuke avatumaks muutusid, külastas Eestit isegi Soome president, lahutades meelt Kääriku suusaradadel ja visates leili eesti saunas. Muide, ka korralik kuum leilisaun on nähtus, mis eestlasi ja soomlasi ühendab. Sõna "sauna" on meilt üle võetud koguni inglise keelde.

Samuti ühendas kaht rahvast 1980. aastatel Soome televisioon. Eestis oli tol ajal ainult üks telekanal, kust peale lastesaadete ei tulnud lastele peaaegu midagi huvitavat. Kõik tolle aja kuumad filmid ja põnevussarjad võis aga Põhja-Eestis ära näha Soome telekanalite vahendusel – ja see oli juba asi, mida nende aastate koolilapsed oskasid vääriliselt hinnata!