esimese kuupäeva luule

1. septembril kirjutasin luuletuse, mida ma ei saa veel avaldada - kunagi hiljem küll. Aga algas see nii:

on esimene september
õues särab päike
aga on juba külm

1. oktoobril kirjutasin järgmise luuletuse:

REIMO JA TEMA PRUUTT

Reimo nõuab pruudilt,
endal valmis apakas:
„Mul poseera nude’ilt!”
„Äh, sa täitsa napakas!”

1. novembril kirjutasin koguni kaks luuletust:

NOVEMBER

november
november
november

tegelikult pole see
midagi muud
kui et üheteistkümnendat korda
sel aastal
sahiseb kalender

kõigist neist sahinatest
saab elu jooksul kokku
kenake mühin

sajandite jooksul
koguneb juba
midagi tormimõõttu
ja aastatuhandete lõikkes
lõõtsub päris purgaa

*

nüüd peab lõpetama
muidu tuleb siitt
halb ulmeromaan
ajas rändamisest


TÄHENDUSRIKAS KOOLIMÄLESTUS

tunnist
kus õpiti jutumärkke
ma puudusin

pärast
pinginaaber näittas
kuidas on õige

ikkagi tuli minust
suur lobiseja

1. detsembril ei ole ma veel midagi kirjutanud. Kas nüüd tõesti järjepidevus katkeb?