Raamatulaadal juhtus niisugune lugu.
Müügilett. Tuleb huviline. Märkab Arvi Siia paksu luulevalimikku.
"Ma ostaks selle ära, kui siin minu lemmikluuletus ka sees on."
"Jaa? Mis on selle pealkiri?" küsib müüja, kes on ühtlasi ka selle raamatu toimetaja.
"Ei mäleta."
"Aga millest see rääkis?"
"Ee... Ei mäleta."
Ja nii jäigi raamat ostmata.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
"Luulevalimikus on sees kõik tema parimad luuletused ja kui teie lemmikluuletus on Arvi Siialt, siis kindlasti leiate siit raamatust ka teisi pärleid."
"Ei tea..."
"Proovida ju võib! Ainult 999.- üks eksemplar ja saate teha head toetades nälgivat eesti kirjanikku, kel kodus õnnetud lapsed pisarsilmi toitu ja riideid ootavad! Saate teha jõulukingi vaeslastele!"
"Eee..."
"Vaadake, kui ilusa kujundusega raamat, särab ja läigib. Juba pelgalt kaante ilu pärast võiks ära osta. Raamaturiiul on toa pärl ja peab olema täidetud ilusate raamatutega, te ju teate seda ütlust: "Hinda sisu kaante järgi"."
"Teistpidi ei olnud või?"
"Eiei, niipidi ikka. Ostate siis ära või? Annan tasuta paberkoti ka kaasa, öko. Pärast saate kaminasse tulematerjali, näete viie krooni eest tobaccolandi logoga pakk tikke ka kaasa. Ja täna, ainult täna, ostes Arvi Siia luulekogu, saate osta meie kirjastuselt teise raamatu! Täna ja ainult täna siin raamatulaadal müügiesindajale vahendustasu maksma ei pea, see on TA-SU-TA. Kõige tipuks makstes sularahas on kogu krempel +10%! Sellist pakkumist te poest ei saa! Sellele ei saa ära öelda! Oleme kokku leppinud, jah?"
"Ee..."
"Suurepärane, aitäh teile! Palun, siin on teie raamatud. See teeb 2500.- Ilusat päeva teile hea inimene, jumal olgu teiega!" hüüab müügiesindaja ja haarab mehe raha.
"Ee... ai-täh..."
Postita kommentaar