Käisin Lasnamäel ema ja tema soomlasest elukaaslase juures jõuluõhtut veetmas, igati tore õhtu oli. Ja nagu jõulude ajal kombeks, meenutasime ka esivanemaid ja kauget möödanikku. Parajasti tuli teisest toast makist Heli Läätse "Ei me ette tea". Siis tuli emale meelde, et kunagi, kui see laul popp oli, siis umbes 1950-ndail, laulsid maal karjanaised seda nii:
Ei me ette tea,
kas lüpsik veel piima peab...
Aga tuntud oli ka loterii-teemaline versioon:
Ei me ette tea,
kas Volga või sulepea...
Siis rääkis ema, et tema lapsepõlve aegu oli meil maal Roosna-Alliku kandis üks selline külarätsep nagu Mägi Ants. Suur naljamees. Käis majast majja, õmbles lambanahkadest kasukaid, elas töötamise ajal peres, meil näiteks verandal, sai süüa ja eks mingit rahagi. Ja see Mägi Ants unistanud kolmest asjast: et oleks noor naine, tammepuust tuba - ja mis see kolmas oli, seda ema enam ei mäletanud. Igatahes vahva mees olnud, käinud veel 1960-ndate keskel mööda külasid ringi, siis vist jäänud kuhugi õmblusateljee juurde pidama.
*
Täna ööseks tuleb arvuti lahti jätta, et esivanemate hinged saaks ka tulla ja oma meile lugeda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar