neljapäev, 6. detsember 2007

24h reaalsus-trip

Täitsa huvitav tunne: olen 24 tundi ja veel törts peale magamata. Reaalsusest käivad juba mingi virvendused üle. Tulin justsama linnast bussiga kodu poole ja jäin esimest korda üle tosina aasta bussis nii magama, et sõitsin sõna otseses mõttes linnast välja. Oi seal oli kole ja nukker, pime ja vihmane, ainult autod tulid siuh ja siuh. Tegin et üle tee sain, linnapoolsesse bussipeatusse. Kodu-bussipeatusest tee koduukseni oli kuidagi erakordselt pikaks venitatud. Kui veel natuke üleval oleks, äkki hakkaks nägemusi ka nägema? Prr. Ei. Lähen magama ja kui unenägude jumal annab, siis näen unes palju kiisusid, kes nurruvad, ja ühte kutsut, kes haugub, aga armsasti.

3 kommentaari:

Mare ütles ...

olin ükskord kuskil 36h üleval olnud, nendest 12 ei olnud just kõige kainemad, kui vetsus suitsuga kogemata püksid ja kintsu põlema panin. Valu ei tundnud, kärsahais hakkas häirima ja pani vaatama, mis värk on.

ilves@metsas.ee ütles ...

36 on ka siinkirjutaja piir ja loodan, et nii jääbki. neil mõnel korral on olnud tegemist kujutava kunstiga tegelemisega ning alkohol on loomulikult aidanud rasketest magama tahtmise hetkedest üle saada. aga teine pool ajast on ikka väga sürr old, kirjutada vist küll ei julgeks niimoodi. kunstiga pruugib huvitavaid tulemusi anda, aga ülepraktiseerimine pole ilmselt tervisele just kõige kasulikum. kui elustiil võimaldab ja põhjamaistest valguse-pimeduse tsüklitest ei hooli, on loomingulistele päris mõnus selline süsteem: 12 tundi tööd, 4 tundi und. jne.

wr ütles ...

Mul oli vahepeal just vastupidi: 12 tundi und, 4 tundi tööd jne. Ja läinud talvel töötasin ja magasin paari tunni kaupa vaheldumisi. See andis ka huvitava efekti - oli juba raske taibata, mis on juhtunud unes, mis päriselt.