Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
skip to main |
skip to sidebar
Eesti naise õnn
Pille-Riin
Härra Padakonn
Kärppsed
alates 2007
külastajad
Tähelepanu!
Palun käsitada selle blogi sisu, sh teksti nii vormilt kui ka sisult, kui autoriõiguste objekti.
Selle kasutamisel mittekommertslikel eesmärkidel palun viidata allikale ja/või autorile.
Blogi sisu kasutamiseks kommertsotstarbel palun küsida nõusolekut blogi omanikult.
Materjali puhul, mille õigused ei kuulu blogi omanikule, tuleb lähtuda seadustest ja common sense'ist.
Selle kasutamisel mittekommertslikel eesmärkidel palun viidata allikale ja/või autorile.
Blogi sisu kasutamiseks kommertsotstarbel palun küsida nõusolekut blogi omanikult.
Materjali puhul, mille õigused ei kuulu blogi omanikule, tuleb lähtuda seadustest ja common sense'ist.
muuda maailma
mujale
Valik reisikirju
antropoloogia
Blogiarhiiv
-
▼
2007
(100)
-
▼
detsember
(36)
- kroonikat ja kokkuvõtteid
- Jaan Krossi meenutades
- reedene
- õp Nõmm ja pidulikud riided
- jõuluõhtu Lasnamäe-Pääsküla
- "joulu on kerran vuodessa"
- Priimägi-Jehoova
- galerii "Autogramm Wimbergile"
- päevakohane
- neljapäevane vahelugemine
- kaks lugu
- neli imelikku sõna
- veel tabanguid
- "Teeme, et see oli dekonstruktsioon! Jah!"
- bilanss aastale 2007
- ootamatu maalesõit
- mõte
- Tom, 278 (26. dets)
- lemmikluuletus
- kirjastusel Jutulind uus raamat!
- kogutud metat
- õilistumise lävel
- hommikused tõe hetked
- minoorne
- sissejuhatuseks Tartu NAK-i ajaloosse (1997)
- ärgake!
- hommikuraskused
- tähendamissõna naisest ja karskest mehest
- illos õhtu
- 24h reaalsus-trip
- kulinaarne arutlus
- leiutatud uus spordiala
- idee luua uus ühing
- porno masside teadvuses
- schooooool's out... foooo... rever!
- esimese kuupäeva luule
-
▼
detsember
(36)
Sildid
- ajalugu (178)
- antropoloogia (40)
- arutlused (107)
- filmid (25)
- Grete (10)
- huumor (16)
- ideed (5)
- info (1)
- jutulind (19)
- jutustused (33)
- keeleteadus (9)
- kirjandus (161)
- kuld ja ila (1)
- kulka (7)
- kunst (6)
- külalised (2)
- küsimused (16)
- maailm (15)
- meta (11)
- mitmesugust (48)
- multifilmid (5)
- muusika (56)
- mälestused (96)
- NAK (39)
- Pille-Riin (18)
- poliitika (7)
- pronksivalu (1)
- päevik (178)
- reisid (61)
- rõõmukarje (1)
- sari "Ükskord peaks kirjutama..." (6)
- seotud kõne (109)
- silmailu (30)
- soovitused (98)
- sport (10)
- suurtele tegudele (14)
- säutsud (2)
- tarkus (117)
- teised liigid (8)
- TNT (8)
- Tom (28)
- unenäod (5)
- uudised (73)
- uued sõnad (4)
- vastused (2)
- võitlev sõna (37)
- äri (8)
- ühiskond (48)
linke 1 (kodulehekülje asemel)
linke 2 (tõsistele fännidele)
Eesti naise õnn
Pille-Riin
Härra Padakonn
Kärppsed
6 kommentaari:
sinu mõttel on jumet.
näiteks erinevaid blogisid lugedes on mul küll jäänud mulje, et osad inimesed elavad blogosfääris ja neil on profiil real worldis.
Huvitav, kas kunagi kauges tulevikus on siis nii, et tänavatel ulub ainult tuul ja hulguvad hääbuva kõnevõimega rott-inimesed, aga kogu muu inimkond on elamas 24h elu säravas ja seiklusliklus virtuaalmaailmas? S.o see, mis praegu on virtuaal-, on siis päris-? Ja vastupidi? Vbl kui meenutada, tuleks ka mõni vastav ulmefilm meelde.
Mu teine visioon, eelmise edasiareng: tehnika võidukäik ja üleüldine mugavdumine viib selleni, et 500 või 1000 aasta pärast on inimese eksistentsi vormiks olla suur liikumisvõimetu lihamägi (nagu Jabba the Hut) tugitoolis - ja kui on midagi vaja, siis selleks on kõrval nupud "söök", "jook", "jalutuskäik", "põnevus", "vaheldus", "töö", "seks", "uni" jne, millest kõik peale söögi ja joogi tuleksid juhtmega ajju. Rikkamatel on teenrid, samasugused lihamäed, kes vegeteerivad kõrval ja vajutavad rikaste eest neid nuppe, rikkad elavad täiesti liikumatult.
Näh, jäin nüüd Wellsi moodi mõtlema. Tegelikult peaks Verne'i moodi mõtlema.
teatud sorti virtuaalmaailm eksisteerib inimeste peas tegelikult juba praegu.
mulle meenus seoses sellega üks Eco tsitaat:
Postmodernne maailm on "hüperreaalne", kus reaalsuse simulatsioonid on vanast reaalsusest "reaalsemad" ja "tõelisemad".
leidsin selle mingi aeg tagasi ühest Tõnu Viigi esseest, mis on päris vaffa lugemine: http://www.ehi.ee/dokumendid/dokum/viikabsurdist
filmidest meenusid esimese ooga The Thirteenth Floor: http://imdb.com/title/tt0139809/ ja Avalon: http://imdb.com/title/tt0267287/
mitte küll täpselt teemasse, kuid mõlemas on virtuaalne ja real world omavahel nii põimunud, et üks akkab teist mõjutama. või siis vastupidi ;P
Avalon on tõsiselt deep. kui ei ole näinud, siis soovitan soojalt.
tehnika ja tehisintellekti domineerimisest inimmõistuse üle on käsitlenud Dan Simmons oma Hyperioni/Endymioni sarjas. minu meelest on see üks perfektsemaid ja läbimõeldumaid konsesid üldse, mida kohanud olen. kuigi tegemist on 100% ulmega, on see mõnes mõttes irmutavalt realistlik, kui mõelda religiooni kui institutsiooni mõjuvõimule maailmas.
Jah, mul jõudsid juba ka "Existenz" ja "Total Recall" meelde tulla, ehkki kaks absoluutselt erinevat filmi.
Tulevikku käsitlevad teosed kipuvad ikka olema pessimistlikud ja negatiivsetes toonides - tegelikult meeldib mulle hoopis rohkem Ray Bradbury lüüriline humanism, kõigutamatu usk inimese mõistusesse kui valgusesse, mis lõpuks ikka kuskilt pilve taga natukenegi välja ujub. Näiteks nagu "451 Fahrenheit'is" ja reas novellides, aga ka "Marsi kroonikates".
Samal põhjusel sümpatiseerib mulle Verne, olgu siis oma "Saladusliku saarega" või "Kapten Granti lastega, ehkki viimane on puhas seiklusromaan ja pole esimenegi enam tänapäevases mõistes ulme. Verne, nagu ka Bradbury, usub inimese mõistusse, teaduse jõudu, eneseületuse võimalikkusesse. Ei Lincolni saare kolonistide ega Duncani meeskonna jaoks ole olemas sellist asja, et "ei saa hakkama" või "see ei ole võimalik". Kui ma oleksin keskkoolis kirjandusõpetaja, siis asendaksin Dostojevski ja Kafka kohemaid Bradbury ja Verne'i teostega. Palju võimsamad, elulisemad, sütitavamad, lausa kangelasteole ärgitavad! Cyrus Smith on samasugune inimese, mehe ideaal nagu TP Dale Cooper. Aga samuti "Kapten Hatterase seiklused" või "20 000 ljööd vee all", mõlemas samuti kangelaslikud inimesed elu hoovusele vastu seismas...
Muide, eesti kirjanduse üks Verne'i-väärilisemaid heitluslugusid on peatükk ""Pühadekari" hukkumine" Smuuli "Kirjades Sõgedate külast".
Loe William Gibsoni ka siis juba. Mul nii lemmik.
Ja loomulikult ei tohi unustada "Saamueli internetti"!
Postita kommentaar