Hakkasin vaikselt oma viimasele aastale bilanssi tegema. Aasta on olnud erakordselt pikk, pikem kui viimased neli-viis, põhjusena kahtlustan seda, et logisin ennast välja ühest väga mõttetuks muutunud elust ja tegin restardi sellele elule, mis enne seda pooleli jäi. Niisiis fakti ette panekutele, et kas A või B, ma edasise elu jooksul enam alluda ei kavatse, vastus on lihtne: kas mõlemad või ainult B. Vahepeal olin valinud teisiti, aga õnneks tuli piir õigel ajal vastu - vastasel juhul oleks praegu mu karjääri tipp Euroopa kõige mõttetumas riigis Auchan'i (Lõoke) nime kandvast poest kartuleid koju tarida. Ainsad asjad, mida ma sellest elust taga igatsen, on ananassimoos ja punase apelsini mahl, kõigel muul lasin rõõmuga oma teed minna.
Täpsem ülevaade peab veel natuke selgima, aga üldjoontes jäävad aasta plusspoolele seesama mainitud väljalogimine ja uue kasutajanimega sissetulek, ühe mõttetuks muutunud töökoha väljavahetamine uue vastu, esimese päris minu enda kotuse leidmine Nõmme mändide alla, kõik need seiklemised ja kohtumised, linnas ja maal, päeval ja öösel, eriti seoses NAK-iga, aga jah, ka NAK eraldi, ühes oma ringisõitmiste, "koosolekute", fantastiliste Lätete, menukite esireas paradeerinud "Väikse pornoraamatu", hullumeelse pornotuuri ja teiste vahvate sellide ettevõtmistega, siis muidugi erakordne produktiivsus kirjanikuna, praegu tiksub mõttes vähemalt 200-leheküljelise luulekogu käsikiri, see on enam, kui aastate 2000-2006 luulelooming kokku. Püsin Nobeli graafikus. Ja Jutulinnul läheb hästi, arvestades seda, et pole saanud veel täie energiaga pühenduma hakatagi, plaanid on suured, kontserni staatus 10-15 aasta pärast on täiesti püüeldav.
Ja veel sada muud asja. Võimalik, et ka see, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole mul esimest korda elus ühtki ülemust, s.o olen täielikult vabakutseline. Moraalselt on see kahtlemata märkimisväärne võit. Iseasi, kas ka majanduslikult. Aga moraalne võit maksab ka midagi. Rääkimata hingerahust ja vabadusest oma aja üle ise otsustada.
Miinuspoolele jääb rida väiksemaid tagasilööke, ebaõnnestumisi, allajäämisi, altminekuid, sudimisi, vahepeal kõige hirmsamat ülekoormatust ja närvide painamist ning muud. Aga kõige tähtsam on ikkagi see, et mõistus on jätkuvalt särav kui kristall ja tahe tugev kui Kruppi teras. Uue aasta lubaduste hulka kuuluvad: õppida ära ujumine ja autojuhtimine. Kaua võib, dmt?! Mööda saavaks aastaks andsin endale lubaduse mitte laskuda soojast sõprusest lähedasematesse suhetesse naisterahvaga, kellega ma ei läheks presidendi vastuvõtule. Kui jumal oleks olemas, siis ta teaks, kui hästi mul on õnnestunud seda lubadust pidada. Uueks aastaks täiendaks sama lubadust: mitte minna presidendi vastuvõtule isikuga, kellega ma ei läheks kolmeks päevaks koos teiste naklastega põõsa alla seminari pidama. Tähendab, mitte et ma sinna presidendi vastuvõtule nii hirmsasti kibeleks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Arvesta, sel naisel peavad raudsed närvid olema ja huumorisoon täiesti nakilikus kohas :D Pühin siin just nostalgiapisarat.. niiiiii mõnus oli see suvi. Elu suvi. Päriselt ka.
Postita kommentaar