kolmapäev, 8. oktoober 2008

olen (peaaegu) visionäär

Kuu aega tagasi arutlesin siinsamas (ning ka Eesti Päevalehes), "Tõehetkest" tõukudes, selle üle, milline võiks olla telemängude tulevik. Leidsin, et see saab minna ainult verisemaks, sest televaatajate isu ekstreemsuste järele saab ainult kasvada, mitte kahaneda. Ja leiutasin ka uue telemängu "Vasak käsi", mis peaks pakkuma pühapäevaõhtust kvaliteetajaviidet tuleviku inimestele, eriti giljotineerimishuvilistele.

Selles suunas edasi arenemisest visionäriseerides pakkusin välja paarikümne aasta kauguse tuleviku või midagi umbes niimoodi. Aga eksisin! Üks Suurbritannia telekanal Channel 5 on juba eetrisse toonud telemängude uue põlvkonna kevadekuulutaja, toreda mängu nimega "Murdmatu"! Palun väga - kes peab elusalt maetuna kõige kauem vastu või saab piraajasid täis vees kõige paremini hakkama, see on VÕITJA!

Muide, sealgi püüab telejaama esindaja süüdistusi inimsusevastasuses pareerida sellega, et "nad ju teadsid, millele vastu astuvad". Jah, aga inimeste lolluse või (vaimu)haiguse ärakasutamine on ka inimsusevastane tegu. Eks on ju ka neid inimesi olemas, kes hea meelega endal ei tea mida ei tea kuhu topivad ja ei tea mida suust sisse ajavad. Kindlasti tuleksid telesaatesse omavahel rammu katsuma ka koprofaagid ja nekrofiilid, kutsuge ainult!

Aga kas seda kõike on vaja teles näidata, et see ka normaalsete inimeste arusaamu ebanormaalsuse suunas kujundaks, selles on küsimus.

Kommentaare ei ole: