Seekord Peda eesti kirjanduse professorist Toomas Liivist. Olgugi, et tema loengud eesti kirjandusest (ja üldse ükskõik mis teemal) olid väga vabas vormis ja täiesti konspekteerimatud, et mitte öelda dekonstruktiivsed (nende kirjeldus nõuab omaette ülevaadet), nõudis ta eksamil ikkagi korrektseid teadmisi. Saada Liivi eksamil hindeks viis tähendas väga kõrgetasemelist ainega kursis olemist.
Ühesõnaga, loegus nii boheemline ja mõttemängualdis õppejõud muutus eksamil kriitiliseks ja nõudlikuks hindajaks.
Ükskord oli jälle niisugune eksam toimunud. Eesti kirjanduse õppetoolis suure kapi ees tungles trobikond matriklitega üliõpilasi ja kapi taga mugaval diivanil istudes andis Liiv neile ükshaaval hindeid teada. Koos oli mitu eri kursust.
Otse minu silmade all hoidis Liiv käes ühe tütarlapse kirjatööd, milles oli ilmselt refereerimisega veidi üle piiri mindud. Oma muhedalt terava ilmega mõõtis Liiv seda tööd, siis tütarlast, siis jälle seda tööd ja lausus oma tavapärasel rõhutaval viisil: "See siin on nüüd see Karl Muru arvamus. Aga seda mina tean, mida Karl Muru arvab. Mind huvitaks ikkagi teie arvamus."
Ja pidigi see tütarlaps oma töö tagasi võtma ja minema oma arvamust kujundama.
Selles blogis on ka varem Toomas Liivist kirjutatud. See asub siin.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
hmmm ära sa märgi, nii et kui ma sain liivi eksami viie, siis see on NII kõva kompliment? weeeeee, peaks selle oma nimekaardile trükkima
On.
Samuti kui Hind või Lembit Andreseni eksami viiele oled teinud - aga nemad on nüüd Pedast vist läinud.
:)) Ma olen topeltkuul seega. :)
Ehkki nüüdseks ei mäleta enam essugi. :(
Postita kommentaar