Mul on uus lemmiksaade: "Üksikvanem otsib kaaslast" (Kanal 2). Ja selles saates on mul ka lemmikosaleja: Rutt. Esiteks, ta on ilus, sarmikas ja kütkestav. Teiseks, ta on tark ja eneseteadlik. Kolmandaks, ta on aktiivne ja hakkaja.
Samas, juba esimestest hetkedest peale näitas Rutt ennast ka väga võimuka naisena. Pani kohe ära: palja käega lauda ei pühita! nii suuri tükke ei lõigata! Ma mõtlesin kohe, kuidas ma oleks vastu nähvanud... Kujutan teda elavalt ette oma meest konkreetselt paika panemas. Arvatavasti oleks tema jaoks parim match selline mees, kes teeb nagu kästud, sest naine teab paremini... Või teine, leebem variant: ta vajaks lihtsalt sellist meest, kes oskaks vastu öelda. Siis naine kas taltub ja nad saavad koos kenasti hakkama - või ei taltu ja tuleb lahku minna.
Meesosalistest jättis avasaate järel mulle kõige parema mulje Kaarel, kes on muide koos Contraga pikka maad jooksnud ja saunas käinud, nagu ta ise ütles. Selline sümpaatne ja vaikne mees, kes harrastab ka luuletuste kirjutamist. Too maamees, kes peale Kaarli veel avasaates Rutiga ühes setis on, jättis küll veidi tohmaka mulje, rääkis ainult äestamisest ja traktoritest.
Saateid võib vaadata võrgust. Ja siin on lugemist (Ruti pildiga).
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
Mina arvan, et rutt vajab võrdset vastast. Kedagi kes ta aegajalt paika paneks. ;)
Claara
Tsiteerin:
1. selles saates on mul ka lemmikosaleja: Rutt.
Esiteks, ta on ilus, sarmikas ja kütkestav.
Teiseks, ta on tark ja eneseteadlik. Kolmandaks, ta on aktiivne ja hakkaja.
2. Ma mõtlesin kohe, kuidas ma oleks vastu nähvanud.
3. ta vajaks lihtsalt sellist meest, kes oskaks vastu öelda.
Kui sinu ideaaliks on naine, kellele saab hakata kohe nähvama, teda paika panema ning naist oma käe järgi väänama, on sinu ettekujutus suhtest küll väga vildakas.
Edu!
Mina pean ütlema, et minu lemmiküksikvanem on ka Rutt. Tema kohe teab, mida ta tahab ja seepärast ongi nüüd natuke kehvasti läinud, et need seal polegi erilised mehed, kes talle sattusid. Rutt on väga äge. Tema käsud-keelud langevad vahedalt pehmesse pinnasesse, väejuhtijaloomus utsitab uutele tegudele, mehed vajavad proovilepanemist, kiitmist, laitmist. Mulle veidi tundub, et nagu ka Kõrboja Anna, peab ka Rutt endale (pere)meest kasvatama. Aga see on nii kuradi kurb. Lahedad naised väärivad lahedaid mehi, mitte põhikooli, keda meheks kasvatada. Mõni pärismees võiks Ruti ikka ära võtta, kui kaua lastakse noorel naisel niimoodi vinduda?
Kairi
see on vist iroonia, mis Rutt on ? Tegelt?
Vaatasin ka ülejäänud 3 saadet ära ja iga saatega hakkas Rutt mulle enam meeldima. Kusjuures esialgne veidi hirmuäratav mulje veidi mahenes. Jaa, need tema mehed seal on tõesti nii kohmetud ja tasased, et ei saa ega saa neist midagi kätte, ja mulje Rutist kui Kõrboja Annast (hea võrdlus) tekib mu jaoks eelkõige just sellest dissonantsist. Rutt on tõesti nagu lasteaiakasvataja seal...
Kaarel on muidu vaikne ja tore mees, aga ilmselgelt tõesti mitte õige valik sellisele ärksa loomuga naisele. Aga see juuksur on vist pärit mingist paralleelmaailmast ega pole vist elus veel naist näinud! See on täielik naljanumber! Ja Jaagu mõttelend ei ulatu ka traktoritest kaugemale... Huvitav, teistes settides on elavamaid-verekamaid mehi ka (nt Kristjan), kuidas siis Rutile sellised tallekesed sattusid (või määrati spetsiaalselt)?
Ja lisaks hakkas meeldima ka Leena. Ülejäänud naised seal on silmatorkamatud. Ja noid mehi ka väga vaadata ei viitsi. Elu keerleb ikkagi Ruti ümber!
Lugedes Su kirjutist Rutist tekkisid mul samasugused tähelepanekud, kui mann'il. Tundub, et Sulle meeldivad kanged naised, kellega võimumänge mängida ja nähvida.
Su eelnevad ägedad abieluvastased sõnavõtud tegid mind nõutuks ja kurvaks. Mina ei ole abielus olnud, Sina oled seal ära käinud - äkki ongi kõik nii kole, kui kogemustega inimene väidab?
Vaatan Su abieluvastase propaganda peale nüüd hoopis teise pilguga. Ja mõningate mööndustega olen isegi nõus - tõesti, inimesed, kelle eesmärgiks suhtes on teise "paika panemine", ei peaks ehk abielluma. Abielu on ju kahe inimese koostöö ja vaevalt et see võimumängude, nähvimiste ja paikkapanemiste saatel hästi sujub.
Mirjam
Mirjam & mann, arvan, et olete natuke valesti aru saanud, ma ei pidanud silmas mitte seda, et mulle meeldiks loomuldasa "nähvata" või teisi paika panna, vaid seda, et juhiohje üle võtta püüdev naisterahvas tingib minus tugeva kaitserefeksi. Sellest ka kõne all olev teoreetiline mõttearendus.
Ja selline refleks peaks olema igal normaalsel mehel. Mees, keda tuhvli alt väljagi ei paista, ei ole mees.
Kui inimesele ei oleks nähvamine loomuomane, ei kasutaks ta isegi erimeelsuste lahendamisest rääkides sõna "nähvama", sest nähvamine ei kuuluks muude tsiviliseeritud suhtlusvahenditega hakkama saava inimese arsenali. See viitab siiski otseselt suhtlusstiilile.
Kui sa arvad, et nähvamine päästab sind tuhvlialuse staatusest ja sa saavutad sellega soovitud positsiooni, siis eksid. Kõige suurema tõenäosusega jääd naisest lihtsalt ilma.
Hahaa, parem ilma kui tuhvli all, on ju. Peaks eriti desperate olema, et vastupidist eelistada.
Kui sa nüüd mu kommentaari uuesti loed, siis rääkisin suhtlusstiilist. Sul tundub selle tuhvlialuseks olemisega aga mingi kompleks olevat.
Saladuskatte all võin öelda, et mehel on naise juures austuse ära teenimiseks kümneid ja kümneid võimalusi. Nähvamine ja naise paika panemine ei kuulu paraku nende hulka (sulle endale ju ka ei meeldiks, kui sulle nähvatakse). Sellega ei saavuta sa midagi. Mitte ükski naine, kes on tark, eneseteadlik, aktiivne ja hakkaja (sinu enda loetelu) ei aktsepteeri seda.
Kle, mann, tegelikult võtsid sina selle ühe sõna ja ehitad selle peale mingit kõikehõlmavuse pretensiooniga konstruktsiooni. (Mitte et see mulle nüüd korda läheks, eriti anonüümse kommija puhul.) Arvan, et ühest mõõtmest on isiku koordinaatteljestikule kandmiseks siiski vähe.
Näiteks lisaks sellele, et mulle mõnikord meeldib nähvata, olen ma tark, intelligentne, enamasti lahke ja viisakas, tähelepanelik, ambitsioonidega jms. Nüüd peaks saama uuema profiili konstruida!
Tänan sind siiski mu blogi kommiruumis sõna võtmast!
Postita kommentaar