koolitee, koolitee

Ei saa aru, miks ma juba korduvalt näen unes järgmist teemat: on juba kooliaasta keskpaik, aga mina pole veel üheski tunnis käinud, tunnen, et pean juba vähemalt minema nägu näitama, muidu ei saa kevadeks hindeid kokku ja aastat läbi tehtud, pean jääma istuma, õrr. Täna öösel helistasin juba isegi Kätlinile (mis tema asjasse puutub?!), et küsida, mis tunnid homme on. Selgus, et mata, kaks töpat ja kirjandus. Ja et mata õps on tore, aga kirjanduse oma... hm. Ja nii hea on siis korraks üles ärgata ja aru saada, et see on kõigest uni. Ma ei pea enam kunagi kooli minema! Kui, siis ainult doktorantuuri.