Vaatasin just ära "Visa hing 4". Väga hea film. Pikemalt praegu kiitma ei hakkakski. Aga üks dialoog sealt jäi mulle kõrva.
Terroristid on tekitanud kaose kogu linnas ja pooles riigis takkaotsa, aga keegi ei oska midagi ette võtta. Nagu alati, satub John McClane täiesti juhuslikult sündmuste keskmesse. Ta takistab kurjategijatel maha löömast noort häkkerit Matt Farrelli ja asub koos temaga kaose tekitamise taga seisvaid isikuid jälitama. Ja nii kõlab umbes filmi keskel, autos teel kurjategijate asukoha poole järgmine dialoog.
JOHN (ärritunult): Persse see kangelasemöla. Tead, mis sa sellest saad, kui sa kangelane oled? Mitte sittagi. Sinu pihta tulistatakse. Siis patsutatakse õlale, bla-bla-bla, tubli poiss. (mornimalt) Siis lahutad. Naine ei mäleta enam su perekonnanimegi. Lapsed ei taha sinuga rääkida. Istud oma toidu taga üksinda. Usu mind, poiss, keegi ei taha sellist elu.
MATT (ettevaatlikult): Miks sa siis seda teed?
JOHN (endisest veel rohkem ärritudes): Sest mitte keegi teine ei tee seda, sellepärast. Ausõna, kui oleks keegi teine, kes seda teeks, siis ma laseks tal seda teha - aga ei ole. Nii et meie peame seda tegema.
Nende kolme repliigi üht olulisemat lauset "Fuck being a hero" ropust kõnest vabaks tsenseeritud variandis, mida mina vaatasin, muidugi ei kõlanud. Aga mõte jõudis selletagi kohale. Kes on sattunud sündmuste keskmesse, olgu siis kas või täiesti juhuslikult, ja saab midagi muuta, peab seda tegema, see on lihtsalt tema kohus. Ja kui vaja, siis kas või McClane'i kombel helikopteri õhust autoga alla tooma, sest "I was out of bullets"...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar