Tom, 294, I (eetris 22. jaanuaril)

ANNI
...No ma räägin, see tüüp on täiega hull, mõnikord saadab mulle viis või kuus kirja päevas. Ja alati, kui MSN-i lähen, hakkab minuga suhtlema. Ja jutt on tal ka selline, et... et ma ei tea... Täitsa nagu mingi psühh. Vaimuhaige.

TOM
Kes ta üldse on selline? Ja miks ta sulle kirjutab?

ANNI
Ta on ühe mu sõbra tuttava sugulane. Sain temaga mingis seltskonnas tuttavaks.

TOM
Aga kust ta su aadressid ja värgid sai?

ANNI
Noh, ma ise andsin, lolli peaga. Ta hakkas mulle hullult ligi ajama ja küsis MSN-i aadressi.

TOM
Ja sina kohe andsid?

ANNI
Nojah, ma ei viitsinud sel hetkel üldse selle peale pikemalt mõelda. Ta tundus mulle siis nagu täiesti normaalne ka. Seepärast mõtlesingi, et suva, võib ju selle aadressi anda. Ja siis andsin pärast ka meiliaadressi. Ja nüüd ta muudkui kirjutab ja ajab järjest hullemat joga...

TOM
Mis joga siis?

ANNI
Tsiteerib piiblit, räägib mingitest vandenõudest ja vampiiridest, kutsub kohtama... Ah, üldse ajab mingit haiget juttu.

TOM
Täitsa hull.

ANNI
Ma juba ka täitsa kardan. Ma ei ole ta viimastele kirjadele enam vastanud.

TOM (vaatab ekraanile)
Mm – sellel kirjal on veel ätäts küljes.

ANNI
Ooh, need ätätsid... Ma ei julge neid ka enam avada, viimane kord oli ta mulle kitse pea joonistanud.

TOM
Anna, ma tahan näha, mis ta sulle seekord saadab. (võtab Annilt hiire, klõpsib) Pildifail. (avab ätätsi, mõlemad jäävad paariks minutiks ekraanile vahtima)

ANNI
Mis see siis nüüd tähendab?

TOM
Sinu pilt.

ANNI
Kust ta selle sai? Mul ei ole ühtegi sellist pilti kuskil! (paus) Ta... on selle ise teinud... Jaa, see on eile tehtud... Kui ma koolist tulin... Ta on mind jälitanud ja mind salaja pildistanud...

TOM (osutab)
Ja näe... Ta on sulle pea kohale kollased nahkhiired joonistanud.

ANNI
Mis see siis nüüd tähendab? (paus) See on tõsiselt haige.

TOM
Räägi isale ja minge politseisse.

ANNI
Ei-ei, oota. Äkki ma peaks talle ise enne kirjutama, et ta mind rahule jätaks?

TOM
Jaa, aga me ei tea ju, mis ta siis veel teha võib. Ma olen filmidest näinud, kuidas ahistajad võivad sellistel hetkedel päris hulluks minna.

Paus.

TOM
Kuule, sa ütlesid, et ta on su sõbra tuttava sugulane?

ANNI
Jah.

TOM
Siis on lootust, et ta ehk päris hulluks ei lähe. Tead, uuri oma sõbra käest selle tüübi kohta lähemalt – kes ta selline on ja kuidas temast kõige paremini lahti saaks. Äkki on lihtsalt mingi ohutu tüüp, kel kruvid natuke logisevad, ja piisab tõesti ühest viisakast kirjast.

ANNI
Mhühüh.

TOM
Helista koha ja uuri. Ma küll usun, et selle tüübiga saab veel täna valutult kombe. (vaatajale) Meie vaatame vahepeal midagi hoopis lõbusamat – telelavastust „Kessu”.

„Kessu”

TOM
Me siin vahepeal natuke helistasime ja uurisime – ja paistab, et olukord ei ole tõesti nii hull, kui me alguses kartsime. See tüüp, kes Annit oma kirjadega ahistab, ei ole üldse ohtlik ja jätvat rahule, kui paluda tal mitte enam kirjutada.

ANNI (arvuti tagant)
Mida ma just tegingi. Ja juba viskasin ta MSN-ist ka välja. Viimast korda jagan oma aadresse inimesele, keda üldse ei tunnegi!

TOM
Jah, see oli sul õnnelik õnnetus, nagu öeldakse. MSN-is saad tülika isiku kerge vaevaga ära blokkida ja tema meilid saad ka otseteed prügikasti saata, aga parem ju, kui haige fantaasiaga inimesi üldse oma igapäevategemistesse ei lase. Ja mõni selline võib lausa nii libeda jutuga olla, et ei olegi aru saada, et tegelikult ei ole tal mõistusega kõik korras. Nii et – interneti kaudu suheldes peab olema väga ettevaatlik.

ANNI
Huh-huh. Mõelda vaid, mul oli ahistaja... (toonil „küll ma uhkustan”) Kui ma sellest homme koolis klassiõdedele räägin, siis...

TOM (pistab vahele)
...siis ütle neile, et naid ise samasuguseid rumalusi ei teeks, nagu sina.

ANNI (tuleb toonist välja)
Mhühüh, just, just.