Esmalt kiri 15. veebruarist 1951, milles Eesti Riiklik Kirjastus pöördub Peterson-Särgava poole, et tuletada meelde järgmise, 1952. aasta ilmumisplaani koostamise tähtaega ja tingimusi ning soovitab materjalid kirjastusele saata võimalikult varakult. Alla on kirjutanud kirjastuse direktor, kelle nimi ei ütle mulle midagi, ja ilukirjanduse toimetuse juhataja Paul Rummo - luuletaja ja Paul-Eerik Rummo isa.
See kiri on eriti huvitav kahest aspektist vaadatuna. Peterson-Särgava oli kodanlise vabariigi ajal tunnustatud kirjanik ja koolimees, õpikute kirjutaja, aga ka ühiskondlikult-poliitiliselt väga kõrgel tasandil tegev: Kaitseliidu propagandapealik, Isamaaliidu keskjuhatuse liige, 1938. aasta Riigivolikogu liige jne... Sellise ankeediga tegelased võisid Nõukogude korra tulles õnne tänada, kui neid enam-vähem rahule jäeti, mitte ei viidud külmale maale või ei saadetud lausa teise ilma. Aga Peterson-Särgavalt palutakse kõige rängematel ja pimedamatel stalinistliku kultuuripuhastuse aastatel pidulikult kaastööd! Võib kindel olla, et Tuglas ja Alver sellist kirja juba ei saanud...
Teiseks on see kiri väga ilmekas ja ülevaatlik õppematerjal selle kohta, milliseid nõudeid esitati Stalini ajal nõukogude kirjandusele, lugege selle kolmandat lõiku! "...anda teoseid rahvaste geniaalsest juhist suurest Stalinist, bolševike partei juhtivast osast meie kõikidel elualadel, eesti töötava rahva revolutsioonilisest minevikust..." Jne. Kuni lõpetades diskreetse osutamisega nende aastate eesti kirjanduse ühele iseloomulikule joonele, pikema proosa puudusele.
Kirjastusleping kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst ning Ernst Peterson-Särgava vahel, dateeritud 2. detsembril 1944. Jällegi - mis aeg! Sõda meist läänes alles kestis, Hitleril oli veel tubli pool aastat oma lõpuni aega - aga juba tahetakse Peterson-Särgavalt "Rahvavalgustaja" kordustrükki! Ja huvitav on loomulikult ka kiigata klassikutest ametivendade raha-asjadesse. Näeme siit, et kirjastus maksab autorile honorari 600 rubla autoripoognalt (40 000 tähemärki), autoripoognaid aga on kokku 11, seega 11 x 600 = 6600 rubla. Arvestame, et tegu on kordustrükiga, algupärand olnuks kahtlemata märgatavalt kõrgemini tasustatud. Kahjuks puudub info, kas bruto või neto, s.o kuidas oli 1944. aastal lugu tulumaksuga. Muide, pool aastat hiljem (25. aprillil 1945) samade osapoolte vahel sõlmitud lepingus "Paisete" kordustrüki kohta on taks juba 1800 rbl autoripoognalt. Kui nüüd teaks veel ainult seda, kui palju maksis 1944-1945 päts leiba, saaks mainitud väärtused tänapäevasteks teisendada.
Rahvaluuleteadlase Richard Viidalepa kiri Peterson-Särgavale 12. veebruaril 1954, palvega saata Keele ja Kirjanduse Instituudile oma mälestusi, mis seotud rahvajuttude ja nende kogumisega. Teatavasti oli Peterson-Särgaval selle teemaga noores peas mõningane kokkupuude olnud, nagu Viidalepp ise ka kirjutab. Viidalepp ise oli ka kõva koguja, pani isiklikult kirja üle 16 000 lk rahvaloomingut.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar