Esimene on kunstnik Günther Reindorffi kiri arhitekt Edgar Johan Kuusikule 22. veebruaril 1973. Leidsin selle aasta või nii tagasi ühest Tallinna antikvariaadist, aga kuna vahepeal oli kolimine, siis jõudis see mingisse kotti pistetud ja ära unustatud saada. Tegu on sünnipäevaõnnitlusega, mis aga võtab kohati kunstniku loomingulise ja maailmavaatelise credo mõõtme. Minu meelest on eriti huvitavad laused: "On ju see ometi sügav tõde, et kauge mineviku emotsioonid, läbielamised rikastavad vanemate päevade ajal. Ei, armas Kuusik, see pole ühtegi "vanast rasvast" elamine. Ei, see on uus "erläuterte" kvaliteet. Ükskõik millises loomingus - ta on isikupärasem, sügavam." Ja siis järgneva lõigu mõttekäik nooruse mitte taga igatsemisest, mis lõpeb hüüatusega: "Kui palju rikkamaks meie aastatega muutume, vaatamata raskustele!" Aastaid seejuures oli mõlemale mehele jäänud vähe: saatjale üksainus, saajale poolteist...
Kiri täiel kujul on selline:
Teine dokument on Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri teemad eesti kirjanduse ajaloo kontrolltööks Ajalooteaduskonna defektoloogia osakonna III kursuse mittestatsionaarsetele üliõpilastele. Väljaandjaks TRÜ paljundusbüroo, 28. novembril 1973, tiraaž 50 eks, tell nr 578. Võiks arvata, et ei tea mis asi, aga tegelikult vaid - masinakirjas läbi kopeeri löödud paberileht... Kirjandusloolasena kommenteeriks, et päris karm, eeldab korralikku ettevalmistamist, eriti "Kalevipoega" puudutava osas. Üllatavalt palju tähelepanu on pööratud teoste vormilisele stilistikale (kompositsioon, karakterid, kujundid jms) ja vähem kirjandusloole (kes, mis, mida, millal). Aga teema "Huumor K. E. Söödi luules" tundub ise juba huumor olevat... Alla on kirjutanud tuntud mehed: U. Kolk'ist ma ei tea midagi, aga Harald Peep ja Paul Alvre on küll gurud.
Dokument ise siis selline:
2 kommentaari:
udo kolk oli kah guru
kuidas see Kuusikule saadetud kiri antikvariaati sattus?
Postita kommentaar