Nii, nüüd on siis järg minu käes. Viimase kahe nädala lemmik number üks on olnud Leevi And The Leavings. Õigupoolest olen sellest legendaarsest soome maherokkbändist teadlik olnud vist küll juba kuskilt 2002. aasta suvest saadik, kui Aapo laulis Contra juures Lätete Pääl aida ukse ees laua taga Leevi laulust "Muotitietoinen" oma töötlust "Trenditeadlik":
Kogu koolipõlve kaaslased mind kiusasid,
tropiks nimetasid, igatpidi narrisid,
vahetunnil naljaviluks mulle andsid molli.
Lõpuks kõvaks meheks otsustasin hakata,
turuväravas lõin laiaks rahapataka,
otsin mütsi ja sel keerasin noka rulli.
Trenditeadlik mees,
mina olen trenditeadlik mees,
nüüd ma olen trenditeadlik mees
ja tüdrukud on lookas.
Jne. Originaali sõnu saab lugeda siit.
"Muotitietoinen" ise ja samuti "Unelmia ja toimistohommia" meeldisid mulle ka juba varem. Aga eelmisel nädalal tõi ühtäkki suure ja ereda valguse mu peale laul "Mitä kuuluu, Marja-Leena?". Kuulasin seda sada korda ja tõlkisin selle ka ühel öösel eesti keelde, umbes nii, nagu mina selle laulu meeleolu – igatsevat ja kurvameelset, aga samas kindlasti ka natuke peiarlikku – tunnetan.
Kuidas läheb, Marja-Leena? Mul palun
anna andeks, et helistan jälle ma.
Olen joonud – ja südamel hakkas valus,
kui su vana pilti jäin vaatama.
Susse armunud salaja olin koolis,
sest ma olin nii vaikne ja häbelik.
Selleks, et öelda, kuis sinust hoolin,
kulus aega mul terve igavik.
Ref:
Kuidas läheb, Marja-Leena?
Lemmikuteks kas sul veel on
need Peatles ja Keorrge Harrison?
Kuidas läheb, Marja-Leena?
Oh, kui nukker minu meel on,
kui siin üksinduses ma aina joon.
Miks ma nüüd, kui ei tunnekski kella,
nii öisel tunnil veel sulle helistan?
Küll sa tead – et sinule ütelda hellalt,
kuis sind hullusti ikka veel armastan.
Originaali tekst siin.
Aapo ütles, et seda tõlget saab isegi originaali viisil laulda - ma ise viisi ei pea ja viisi järgi sõnu kirjutada ei oska, nii et lisaks kirjanduslikule eestindusele kukkus juhuslikult ka lauldav eestindus välja. Aga Mika seevastu kommenteeris, et originaalis on olulised on fraasi "tyhjeni kaljakori" vihje kvantiteedile ja refrääni riim Marja-Leena : ratkenneena, millest esimese olen üldse ära kaotanud ja teist ei ole õnnestunult üle toonud - eesti keeles tulnuks nimi välja vahetada, et samalaadne efekt saada. Mikale, kes on soomlane ja luuletaja ja minu luuletuste suurepärane soomendaja ja alati meeldivalt otsekohene, vaidleksin siiski nii palju vastu, et just nimi Marja-Leena on see, mis sellele laulule minu meelest eriti kaebliku noodi annab, eriti oma soomekeeleliku kolmanda vältega... Aapol on sellest laulust oma tõlge, sest tal on plaan sellest ka oma töötlus teha. Samuti on tal varasemast "Unelmia ja toimistohommia" töötlus ja Vahur olla proovinud kätt "Teuvo, maanteiden kuningas" kallal...
Tõmbasin nii palju Leevit, kui sain, sealhulgas ka äsja Soomes välja antud tribuutalbumi "Melkein vieraissa", ja kuulan päevade kaupa. Eile vahetas Marja-Leena välja uus lugu: "Rin Tin Tin". Millised kaunid ja luulelised sõnad! Kogu päeva on peas kumisenud selle naksakas refrään:
sun villakoirasi nimi oli Rin Tin Tin
typerä piski joka murisi mulle
hölmöksi tunsin minä itsenikin...
Ja siis näiteks need read:
olen hävittänyt kaiken joka sinusta mua muistuttaa
olen myynyt levyt joita silloin kuuntelin
ne levyt usein radiossa soivat tai ne voivat olla muitakin
lähes kaiken sinusta jo melkein unohdin
sinä hymyiletkö vielä sinä suuteletko vielä niin
että suudellessa olin mennä tainnoksiin
ja minä olen olemassa vielä minä vieläkin sua muistelen...
Kogu tekst siin.
Ja siis on väga head veel Leevi "En tahdo sinua enää" ja Kemopetrol'i cover sellest laulust. Ka Happoradio karmikõlaline cover unistuste ja kontoritöö laulust ning Egotrippi cover "Rin Tin Tin'ist" on suurepärased.
teisipäev, 20. november 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
mul on "Marja-Leenast" ka tõlge, aint kodus, ja seal pole ikka internetti
vahetasin nime välja
"Mida kuulda, Maarja-Liisa? I'm sorry..."
edasi ei mäleta
Arvatavasti läks siis edasi umbes nii, et "...viinast jõin ma viimse piisa" või umbes nii. Ma vist kaalusin ka sellist nimeriimi, aga see Leena oli ikka nii kinnihoidmisvääriline mu silmile-kõrvule-meelile.
ja kui, siis juba marja-liisa, sest see on ju platsi-liisu passinimi ja temast me ju ikka unistame aina kõik.
isegi tegelesin just selle va tribuudikaga, mõni pala on imekaunilt koverdet, mõni jääb originaalile siiski liiast alla.
aga kes arvab ära, mitu leevingsi originaalplaati mul on, ei saa ühte endale.
Postita kommentaar