kaks tähelepanekut

Olen täna teinud kaks tähelepanekut. Mis mingil kujul on küll olemas olnud juba varem, aga täna siis sõnastan need korrektselt.

1) Inimese ajus on siiski mingi kaitsemehhanism olemas, mingid kaitsmed, mis ülekoormuse puhul lihtsalt läbi põlevad ja vooluringi katkestavad, et süsteem üles ei ütleks. Või on seda õigem võrrelda hoopis viirusekontrolliga, mis pahategijat kohates selle automaatselt neutraliseerib? Võimalik, et erinevatel inimestel on selleks ülekoormuse tekitajaks või viirusekontrolli käivitajaks erinevad asjad, aga minul kui iluarmastajal on selleks ilutus. Kui ma näen midagi täiesti ilutut, siis hakkab see kaitsemehhanism tööle - kustutab psüühika struktuuride kaitseks ohtliku info mälust automaatselt. Nii ma ei suudagi meenutada hingetuksvõtvalt koledaid esemeid, interjööre või inimesi. Igatahes mitte detailselt, pigem mingi laiguna. Tsensuur on udu peale lasknud! Ajus on tühi koht! Milline õnn!

2) Väike eneseliigutamine töö vahepeal, eriti selline, millele järgneb kööki minek ja seal millegi söödava leidmine ning loomulikult ka ära söömine, mõjub vaimu virgutavalt, sünnitab häid mõtteid ja ideid. Näiteks tuli mulle nii hiljuti pähe üks hea luuletus. Aga täna tuli pähe üks hea mõte. Mille kohta, hm, asjaga seotud isik siiski juba jõudis langetada kommentaari: "Ei. Või ma ei tea." Aga ikkagi! Kööki! Vaata kööki!