teisipäev, 27. november 2007

Makaronid soolaga. Hommikune jutustus

Kogu päeva magasin, sest pea oli nagu tina täis, ei tea, novembriväsimus vist. Aga kogu öö töötasin usinasti. On mainida üks päris suur, üks veidi alla keskmise ja paar väikest saavutust töö alal. Ja vähemalt praeguse seisuga toob algav päev kaks esinemist, millest esimene on juba üsna varsti. Nii et magada ei saa. Pole hullu, akud on laetud.

Aga tahtsin kirjutada hoopis oma tänahommikustest köögielamustest. Lõpetasin, eks ole, töö. Mõtlesin, et premeerin ennast selle õnnerikka seisundi puhul viisil, nagu tavaks olnud juba päris mitmel viimasel hommikul, vähemalt nädala-poolteise jagu: kas väike šnabilivopski või siis kergem klahv. Täna oli plaanis viin apelsinimahlaga. Viina oli pudelis laual veel poole jagu. Aga mida külmkapis enam tilkagi ei olnud, oli mahl. Hästi. Siis söön jäätist moosiga! Jäätist oli sügavkülmas veel kolmandiku topsi jagu. Aga mida ei olnud külmkapis enam mitte ühegi piisa jagu, oli moos. Oh jah. Siis leidsin kapist poole paki jagu makarone! Kas nüüd on soola...? Kas on...? Esimeses topsis ei olnud. Nojah... Aga - üks teine tops vist oli ka kuskil? Ja teises - oligi soola rohkem kui küll! Hurraa! Nüüd, olles pidanud loobuma viinast apelsinimahlaga ja jäätisest moosiga, hakkangi sööma makarone soolaga.

Kommentaare ei ole: