reportaaž Pronkssõduri avamiselt 21. sept 1947

Rahva Hääl, 23. 9. 1947

Tallinn tähistas oma vabastamise 3. aastapäeva

Juba varakult hakkas möödunud pühapäeval Vabastajate väljakule kogunema pealinna töötajaid. Eriti hoogsaks muutus rahva vool väljakule pärast Tartu teatejooksumeeskonna vastuvõttu ja metsa-, paberi- ja puidutööliste, toiduainete tööliste ja trikotaažitööstuse Marat kollektiivi teatejooksumeeskondade teelesaatmist. Soojas sügispäikeses võetakse istet väljaku pinkidel ja väljaku kividega palistatud äärtel.

Hulgaliselt kogunetakse ühishauda tähistava mälestustahvli lähedale, et lugeda sangarite nimesid, kes andsid oma elu eesti töötava rahva õnneliku tuleviku eest.

Hakkab saabuma käitiste, ettevõtete ja asutiste delegatsioone pärgadega.

Saabub Nõukogude Eesti valitsuse, partei ja ühiskondlike organisatsioonide liikmeist koosnev delegatsioon.

Vaikses harduses lähenevad Tallinna töötava rahva esindajad langenute ühishauale. Kohale saabuvad sportlased oma organisatsioonide lippudega.

Tallinna vabastajate mälestusmonumendi avamisele pühendatud miitingu avab Tallinna Linna TSN Täitevkomitee esimehe asetäitja sm Riismantel, kes meenutab sündmusi 1944. aasta septembripäevil.

„Täna avame mälestusmonumendi neile Nõukogude armee võitlejaile, kes jätsid oma elu vaba Nõukogude Eesti eest...”

Pikema sõnavõtuga esineb EK(b)P Keskkomitee sekretär seltsimees N. Karotamm.

„Avan mälestussamba, mis on püstitatud Tallinna vabastamise eest toimunud lahinguis langenud Nõukogude armee ohvitseridele, seersantidele ja sõdureile!” lõpetab oma kõne seltsimees N. Karotamm.

Langeb mälestussammast varjanud kate. Hardunult seisavad töötajad vennashaua monumendi ees, kus halli pae taustal seisab pronksi valatud paljastatud peaga Nõukogude armee võitleja.

Orkester mängib hümni.

Järgnevalt võtab sõna Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu aseesimees sm Eisen. Andnud ajaloolise ülevaate eesti töötava rahva võitlusest nõukogude võimu eest, ütleb ta: „See võitlus ei ole jäänud tagajärjeta. Peame pühaks langenute mälestust. Nende võitlejatraditsioonid elavad edasi meie töökangelastegudes.”

Sõna võtavad langenute lahinguvennad, Nõukogude armee võitlejad, kes ütlevad sooje mälestussõnu neile, kes andsid elu meie vabaduse ja õnne eest.

„Meie tehase töötajad tähistasid Tallinna vabastamise 3. aastapäeva uute töövõitudega,” ütleb ETKVL Masinatehase direktor sm Nõges. „Võime täna raporteerida meie parteile, valitsusele ja Tallinna töötajaile, et masinatehas täitis 18. septembriks 10 kuu plaani 102%-liselt. Oleme uhked, et meie tehasele langes au valmistada monumendi pronkskuju. Selle töö edukas kordaminek sai võimalikuks tänu kogu kollektiivi ühistele pingutustele ja koostööle.”

Algab pärgade panek monumendi jalale.

Kõlavad leinamarsi pidulik-kurvad helid.

Esimeste pärjapanijate hulgas on masinaehitustehase Ilmarine tööveteranid sm-d Kraav, Losser ja Kitvel. Pärast pärja asetamist jäävad nad veel kauaks mälestussamba juurde...

Üha uusi pärgi kuhjub monumendi jalale. Töölised, kehakultuurlased, haritlased, kogu linn on saatnud oma esindajad, et mälestada langenud võitlejaid.

Tuhanded pealinna töötajad on tulnud avama mälestussammast.

Kõlavad NSV Liidu ja Eesti NSV hümni helid. Miiting on lõppenud.

Veel kauaks jäävad miitingust osavõtjad Vabastajate väljakule. Vesteldakse saksa okupantide julmusest ja nende vägivallategudest Nõukogude Eestis. Kõigi südameis on tänutunne Nõukogude armee võitlejate vastu, kes päästsid eesti töötava rahva fašistide võimusest ja võimaldasid sellega alustada uue ja õnneliku elu ülesehitamist.

Tõotatakse kalliks pidada Tallinna vabastamisel langenud seltsimeeste mälestust ja anda kogu jõud meie ees seisvate ülesannete täitmiseks stalinlikul viisaastakul.