Eedi peab kõnet (eelviimane saade, eetris 29. mai)

BETTY
Teeme pilte ka, siis vanast peast hea vaadata.

ANNI
Pärast! (Eedile) Eedi, kas sa kõne valmistasid ette?

EEDI
Oh, kõne? Jah, kuule, ma midagi... Noh, ma ei tea, kas see nüüd...

TOM
Kuulame Eedi kõnet! Eedi, pea kõnet! Eedi peab kõnet!

Eedi hakkab taskutest midagi otsima, aga ei leia.

EEDI (tusaselt)
Ma olen selle paberi ära kaotanud.

PALJUNÄINUD TUUST (julgustavalt)
Tühja sest paberist. Lase tulla, nii nagu tuleb.

Eedi kogub kiiruga mõtteid ja hakkab siis ääri-veeri kõnega peale.

EEDI
Eh... Nojah... Mis ma’s nüüd nii väga... (paus) Ega ma muud ei tahagi öelda, et – aeg läheb, aga õnn ei kao. Kui ise oled mees. Su elusaatuse üks ots on sinu enda käes.

BETTY (podiseb enda ette)
Midagi ei saa aru.

ANNI (Bettyle)
Šššh!

EEDI
See on ühest laulust. Ja see on väga tark laul. Ütleb nii, nagu asi on. Sest kui me nüüd vaatame ennast ja enda ümber, siis – aeg tõesti läheb, aga õnn ei kao. Kui ise mees oled ja asjadel silma enam-vähem peal hoiad. Jah, on küll keerulisemaid aegu. Ja juhtub igasuguseid asju. Ka halvemaid ja päris halbu. Aga lõpuks saavad ka need halvad asjad kuidagi mööda ja siis on jälle tee paremuse suunas. (paus, Eedi mõtleb) Näe, aasta on kiiresti mööda saanud. Alles oli sügis – nüüd juba kevad. Aga kui palju asju jäi selle aja sisse! Me peame aeg-ajalt mõtlema tagasi sellele, mis me oleme teinud. Tundma sellest heameelt. Niiöelda – mõnulema tehtu paistel.

TOM (Annile)
See oli nüüd küll hästi öeldud!

ANNI (Tomile)
Šššh!

BETTY (podiseb enda ette)
Midagi ei saa aru.

ANNI (Bettyle)
Šššh!

EEDI (jätkab mõtet)
Mõnulema tehtu paistel... Täpselt nii tuleb aeg-ajalt teha. Sest kui nii ei tee, siis lähevad päevad, nädalad, kuud ja lõpuks ka aastad nõnda kiiresti mööda, et ei saa midagi aru. Tingimata tuleb aeg-ajalt peatuda, hinge tõmmata ja tunda rõõmu tehtud tööst. (pöördub Tomi ja Anni poole) Võib-olla ma räägin segaselt...

ANNI (tõttab kinnitama)
Ei-ei-ei!

EEDI
Hästi. Aeg läheb, aga õnn ei kao. Tuleb mõnuleda tehtu paistel. Ja veel ühte asja tahtsin öelda. (paus) Mis see nüüd siis oligi...? (paus) Näh, seda vana pead, ei hoia enam asju kinni. (paus) Ah jaa! Ma mõtlesin selle üle iseäranis palju eelmisel nädalal, kui oli juba selge, et minu uueks tööks saab Suure-Peetri postkontori juhtimine. Ei tohi karta uusi väljakutseid. Alati tuleb seada uusi ja järjest kõrgemaid eesmärke. (paus) See oli see kolmas asi. (paus) Ma oleks seda kõike ilmselt öelnud palju selgemini ja ilusamini, kui see mul oleks paberi peal ees olnud.

ELLEN
Ei usu, minu meelest pidasid sa väga hea kõne.

PALJUNÄINUD TUUST
Minu meelest ka! See oli väga ilus kõne!

Kõik plaksutavad. Siis paneb Eedi endale käe taskusse ja – avastab sealt ühe paberi.

EEDI
Ah, näed, see kõne oli mul hoopis siin taskus! (annab selle Tomile) Siin on minu kõne kirjalikul kujul. Pane saate arhiivi.

TOM
Aitäh.

BETTY (poeb teiste seast ette)
Mina tahan ka kõnet pidada!

ANNI
Ah sina ka?

BETTY
Jaa, mina ka!

TOM
Aga lase käia!

BETTY (alustades piduliku köhatusega)
Nii! (pikk paus, siis skandeerib eufooriliselt) Rock’n’roll-ll!!! (paus, siis vaiksemalt) Tänan tähelepanu eest!

TOM
See oligi kõik?

BETTY
Jah! Kui saab kõik olulise lühidalt ära öeldud, siis ma ei hakkagi pikka juttu tegema. Ma olen loomu poolest konkreetne.

Kõik naeravad. Ainult Paljunäinud Tuust vangutab pead.

ANNI
See oli sul nüüd küll üks väga tore kõne, Betty!