Milline mäng!
Ütleks nii: Saksamaa mäng kui selline valmistas üldises pildis kurvastuse, see oli lihtsalt nii liimist lahti, kaootiline ja krobeline, meenutades alagrupimängu Horvaatiaga, mitte aga suurepäraseid mänge Austriaga alagrupis ja Portugaliga veerandfinaalis, samuti Poolaga alagrupis. Türgi seevastu juhtis, suunas ja jälgis peaaegu kõike, tekitas ohtlikke olukordi ja hoidis üleval pinget.
Aga need kaks Türgi väravat olid ometi väga kobaga sisse saadud, võiks lausa öelda, et need toimetas türklaste asemel oma võrku sakslaste väravavaht Lehmann. See-eest, nii vähe kui neid momente Saksamaal ka oli, realiseeriti need maksimaalselt. Ja millised väravad! Klose oma ma ei näinud, nagu enamik Euroopa televaatajaid, aga Schweinsteigeri ja Lahmi väravad olid tõelised briljandid!
Saksa masin töötas. Vunk oli nõrk ja katkendlik, aga kui oli vaja väravat lüüa, siis Saksamaa läks ja lõi värava. N-ö türgi imet ei juhtunud. Nagu ma ühes eelmises postituses ütlesin, sakslased ei armasta üllatusi, vähemalt mitte teel jalgpalli suurvõistluste finaali poole. Pühapäeval finaalis!
*
Hea küll, esimese asjana olen ma loomulikult Saksamaa fänn, juba alates 1994. aasta MM-ist. Aga kui tema vastas oleks olnud näiteks Rootsi või Holland, oleksin võinud kaotusega kergemini leppida, kui ma oleksin seda teinud kaotuse puhul Türgile. Objektiivne põhjus, miks ma ei soovinud Türgit näha võitjana, ega soovi sellena näha homses mängus ka Venemaad, on lihtne - räägitagu mida tahes, laidetagu enne mängegi hümnide laulmise järel maha rassismi ilminguid, jalgpall neis riikides ei ole "ainult" jalgpall, vaid poliitika.
Kodanikevabadusi räigelt piiravates ühiskondades, nagu eriti Venemaa, aga mingil määral ka Türgi, ei ole sellist asja nagu mittepoliitiline sport. Iga suurem võit spordis, kultuuris vm rakendub seal automaatselt marurahvuslike ja šovinistlike ideede ja suundumuste teenistusse. Või kes mind ei usu, lugegu Marko Mihkelsoni blogi. Loodan siiralt, muu hulgas ka Eesti idapiiri tulevikuperspektiivi huvides, et finaalis kohtub Saksamaa Hispaaniaga.
PS. Praegu näitab ETV dokki sellest, kuidas ka tänapäeva Jaapan on revisjonismist (Teise maailmasõja aegse sõjardluse eitamisest) läbi imbunud. Jaapan muide oli 2002. aasta MM-il, mis toimus Jaapanis ja Lõuna-Koreas, üks üllatajaid, päris kõva tegija, jõudis kaheksandifinaali... Ja kaotas seal 0:1 Türgile, kes lõpetas turniiri kolmanda kohaga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Türgi võitis tookord kolmanda mängus Koread, lõpptulemust ei mäleta (4:2?), aga vist juba 6 sekundil sahises väravavõrk esimest korda. Kusjuures palli lõid lahti vastased.
Vaatasin toda mängu Läti Televisioonist, sest Eesti näitas laulupidu või rongkäiku midagi.
Hehe, lugesin just sinu blogist, et sa olid ju Türgi poolehoidja! Aga olgu, olgu, põhjus oli huvitav!
Mind paneb isegi juba imestama see pidev justkui imestamine Türgi edu üle. Keegi nagu ei mäletagi, et nad said MM-il 3. koha. Praegusel turniiril on ainult liidetud mänguplaaniga mingi kummaline fanaatilisus, mis lausa hirmutab...
Mul oli ka teine põhjus, mis küll selgus hiljem - Türgi võit Saksamaa vastu oleks tõstnud mu ennustusvõistluse võidu peasoosikuks. Praegu võib Saksamaa võit 2:0 mu kolmandaks tõsta, aga võib ka mitte. Võib tõsta ka esimeseks, aga see tahab liigpalju juhuste kokkulangemist.
Muide, parandasin täna Saksamaa võidu 2:1 siiski 2:0-ks ära, mulle tundus, et see annaks mulle rohkem lootust tabelis kõrgemale tõusta.
Tegelikult võin Saksamaa võiduga ka 4. kohalt allapoole kukkuda, sest see tooks minu põhijälitajatele häid boonuspunkte, mida ma ei saa enam kuidagi, kuna ennustasin, et Saksamaa laeks jääb poolfinaal ja EM-meistriks tuleb Tsehhi.
Aga väga palju häid emotsioone pakkunud ennustus oli nii või naa. Võitsin 2. vooru ja veerandfinaali, kahte nn mängupäeva võitu pole kellelgi.
Leidsin kaugemast ajaloost ka teistsugu Türgi turniire.
1988. valikgrupis lõid alles viimases mängus esimesed väravad (2:3 Jugoslaaviga). Tõsi küll, ka kaks punkti 0:0 viikidest korjati sh grupivõitja Inglismaaga.
Veel "vahvam" oli türklastel 1982. a MM-valikturniir, kus kaotati kõik kaheksa mängu Soviet Unionile, Tšehhoslovakkiale, Walesile ja Islandile väravate vahega 1-22.
Üks esimesi mõtteid, mis seoses sellega tuleb - ehk on tõesti ka Eestil lootust - jõuda vähemalt nii kaugelegi kui Lätigi nt.
Postita kommentaar