Tere, lugupeetud Keskerakond!
Lugesin, et laulja Mikk Saar astus teie ridadesse. Ju teil ei olegi siis ainult venelaste ja pensionäride partei? Aga see selleks. Kirjutan teile hoopis sellepärast, et mina tahaks ka kuhugi parteisse astuda. Mul on nimelt ettekujutus, et parteis olemine mõjub parandavalt minu rahanduslikule olukorrale. Hetkel ei ole see kiita. Aga mul oleks hädasti palju raha vaja. Remondid, asjad, möllud, värgid. Ja mul on just ettekujutus, et eriti hästi mõjub rahanduslikule olukorrale teie parteis kui võimuparteis olemine. Kas teil oleks mulle mõni koht? Ma hea meelega teeksin midagi, oleksin näiteks nõunik või linnaosavanem. Edgarile koogutamine mul eriti hästi küll välja ei tule, ma olen selline suht kõva selgrooga, aga sellest pole ju ka vast hullu, ega mind populistliku poliitika aated ei huvitagi. Peaasi - ma olen siinkohal aus - on see, et ma tahaks saada head raha. Selles ikka leiame ühise keele? Ega minagi mingi tundmatu pole, kulub ju ära teile üks noor lastekirjanik kah?
Teised parteid, teie mõelge ka. Mul suva, kus parteis ma olen, peaasi, et head raha saaks. See pakkumine on tähtajatu. Ja täiesti tõsine.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
imelik, et keegi pole veel taibanud, millist viha tekitab pensionärides see, et neid permanentseteks keskerakonna toetajateks peetakse. see on suisa kinnisuideeks kujunenud stamp: penskar o n loll, seniilne, tagurlik ja kesik.
Õige! Ja muide, ega kõik venelased ka Keskile tormi ei jookse. Aga räägime siiski mingitest küllalt olulistest protsentidest.
Oh jah, minu pensionärist ema tunneb end alati isiklikult solvatuna ja hakkab sõna otseses mõttes ropendama, kui Kesknädal postkasti on topitud - kuigi võiks ju rõõmustada, sest tulealustust on ikka vaja. Ilmselt on tal ideaalid omakasust siiski eespool...
Postita kommentaar