huvitav dokument: Arnold Meri kiri, 22. okt 2003

Eile öösel suri Nõukogude Liidu Kangelase tiitli kandja, postuumselt Austuse ordeni laureaat, Eestis genotsiidis süüdistatavana kohtu all olnud Arnold Meri. Las kõige muuga tegelevad ajaloolased, juristid ja tuhanded kommijad, minul on siinkohal vaid lisada asjaloosse üks eksklusiivne seik. Nimelt on mu valduses Arnold Merilt saadud kiri.

Kirjutasin talle, kui uurisin Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjandusteaduse magistrandina Max Laossoni isikut. Nii Arnold Meri kui ka Max Laosson osalesid 1950. aasta märtsipleenumil, nii et nägin nende vahel vähemalt ühte võimalikku kokkupuutekohta. Kirjutasin Merile 13. oktoobril 2003, vastus tuli 22. oktoobril. Kuna kiri ei riiva enam otseselt kedagi, kuid võib ehk omada ajaloolist väärtust, siis toon selle järgnevalt täies mahus ära:

Väga austatud [nimi]!

Hea meelega osutaks Teile kaasabi mineviku tuvastamisel, sest minu arvates praegune tendentslik, äärmiselt ühekülgne mineviku käsitlemine tõsiselt ohustab meie rahva tulevikku.

Kahjuks aga minu kokkupuuted Max Laossoniga olid nii harukordsed ning pealiskaudsed, et minust selle teema käsitlemisel ei ole mingit abi. Ei oska nimetada ka paremaid kandidaate. Kõik, kes tulevad mulle meelde, on juba teises ilmas. Võib-olla prooviksite võtta ühendust Arnold Greeniga [aadress].

Palun vabandust oma eesti kirjakeele pärast. Aga tänu minu eluloo omapärale ma pole teda õppinud ühtki päeva.

Austusega A. Meri

22. okt 03

*

Nagu soovitatud, saatsin 28. oktoobril kirja ka Arnold Greenile. Sealt aga ei tulnud mulle mingit vastust. Muide, mis puutub eesti kirjakeelesse, siis seda valdas Arnold Meri küll heal tasemel, kirjas oli vaid üks stiiliviga (tuleviku pro tulevikku) ja mõned äraunustatud või üleliigsed komad.