kolmapäev, 6. august 2008

10 suurimat eesti luuletajat

Kõik räägivad kirjandusest: angloameerika, põhjamaade, eesti, vene... Ei tunne kutset nendes meemides osaleda. Juba see määratlus "olen lugenud" on minu jaoks nii umbkaudne, et raske midagi fikseerida. Kui ma olen mõnest essee- või luulekogumikust lugenud natuke, aga mitte kõike, kas ma siis olen seda raamatut lugenud või ei? Ma olen lugenud esimesest Potteri raamatust umbes poolt ja "Sõrmuste Isanda" kolmest köitest ainult esimest - kas ma siis olen neid lugenud või ei? Määratlus "pooleli" tundub ka ebaõige olevat - pilt on ju selge, kogemus käes, autori preesens tunnetatud. Nii et jätan selle.

Küll aga on tore edetabeleid teha. Järgnevalt esitan oma edetabeli eesti kõige olulisematest luuletajatest. Tegu on kirjandusloolase ja luulehuvilise ühendatud vaatepunktiga.

10. Ralf ROND, vabaltvõtja
09. Gustav SUITS, revolutsiooni laulik
08. Juhan SÜTISTE, töötavate tänavate hääl
07. Heiti TALVIK, elementide käskija
06. Betti ALVER, peenima vormi valdaja
05. Toomas LIIV, suurim nihestaja
04. CONTRA, aus saunamees
03. Jürgen ROOSTE, meie aja südametunnistus
02. Arvi SIIG, reporter värsikaameraga
01. Juhan SMUUL, maailma suure tukse püüdja

8 kommentaari:

Muusikaosakond ütles ...

Nii vähe naisluuletajaid? Olgu, on arusaadav, et meesterahvale läheb ehk rohkem hinge meeste suu läbi sõnastatud maailmanägemus. Aga ikkagi oleks huvitav teada, miks ei kuulu valikusse näiteks Marie Under, poetess, kelle loominguga ka eesti luule moodsasse aega jõudis?

wr ütles ...

Kaalusin Underit, aga leidsin ta ikka liialt kerge oleva Alveri kõrval. Näiteks virtuoossest vormist Underi puhul eriti rääkida ei saa. (Alveri puhul pean silmas just tema sõjajärgset luulet, sest sõjaeelne oli liialt vormimänglev, mistõttu kannatas sisu pool.) Et Under eesti luule (koos teiste siurulastega) moodsasse aega tõi, pole kahtlust, aga tema looming tänapäeval erutab eelkõige siiski vaid vanaemasid ja vanavanaemasid. Minu subjektiivne arvamus muidugi.

LiizaKazz ütles ...

juhan viiding

-
teravuses, iroonias, nihestatuses, mingis kummastavas emotsionaalses pinges

wr ütles ...

Juhan Viidingu võlu pole ma näiteks kunagi mõistnud. Minu jaoks puudub tema luuletustel mõte...

Astrid ütles ...

"10. Ralf ROND, vabaltvõtja
09. Gustav SUITS, revolutsiooni laulik
08. Juhan SÜTISTE, töötavate tänavate hääl
07. Heiti TALVIK, elementide käskija
06. Betti ALVER, peenima vormi valdaja
05. Toomas LIIV, suurim nihestaja
04. CONTRA, aus saunamees
03. Jürgen ROOSTE, meie aja südametunnistus
02. Arvi SIIG, reporter värsikaameraga
01. Juhan SMUUL, maailma suure tukse püüdja "

12 points to wr!

Luuletajate olemus on efektselt esile toodud.

Tees et Eesti luules domineerivad naissoost luuletajad, olla Mati Undi poolt käibele lastud.

Aga tegelt - kas mitte iga filli õppima läind tibi pole omamoodi sõnaseadjaks pürgiv nähtus, luulendamaks oma elu kogemusi :)

Kuigi B.A. jäi eesti filli lõpetamata põhiliselt kehvade majandusolude tõttu, ON tegu LUULETAJAGA selle sõna tõsises mõttes!

Go on, wr, mine kirjanduusTEADLASENA Eesti kirjanduslukku! Kauas need targad tädid meil asjatavad ülikoolides. Omasuguseid leides ja koolitades.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, et Alliksaar loetelust puudub.

wr ütles ...

Alliksaare puhul saab takistuseks see, et teda ei ole võimalik lugeda korraga rohkem kui 3 lk. Kirjandusloolise tähtsuse koha pealt loomulikult mingeid kahtlusi ei ole. Aga kümne sisse ei mahu rohkem kui kümme!

Annika ütles ...

Suured tänud, et Arvi Siig on teisele kohale paigutatud :), mu meelest täiesti teenimatult eesti kirjandusloost välja puksitud luuletaja.
Ja suur üllatus oli leida sinu blogist viide enda veebipäevikule