Tõlkija, anglofiil ja ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga saatis täna laiali järgmise teadaande.
Eesti kultuurirahastamissüsteem PR-rünnaku all
Käesoleval nädalal on eesti ajakirjanduses sagenenud rünnakud Eesti Kultuurkapitali vastu. Teema algatas Äripäev, mis seadis kahtluse alla reisistipendiumid näitlejatele, nõudes koguni nende tagasimaksmist. Postimees avaldas 29. juulil juhtkirja "Kauka jumal" (viide Kitzbergi sellenimelisele näidendile), milles leidis, et ka kultuuriajakirju toetatakse läbimõtlematult: raha jagatakse nii riiklikele kui marginaalsetele väljaannetele.
30. juuli Postimees avaldas Krista Leppiku artikli "Kirjanikud ostavad kulka kulul arvuteid", mis algab sõnadega: "On valiku küsimus, kas anda hädasolijale pihku õng või kala. Just viimaseid jagab viimase nelja aasta jooksul kultuurkapital, andes kirjanikele raha arvuti ostuks." Vikerkaar päris ajakirjanikult, kust tekkis sellise artikli idee. "Teema võttis üles Äripäev," vastas Leppik, "pealegi ilmusid reedel Sirbi vahel kultuurkapitali rahaeralduste nimekirjad. Me arutasime seda küsimust toimetuse koosolekul, kus osalesid veel Kalle Muuli ja Merit Kopli."
Rünnakutega on tänase Äripäeva intervjuus läinud kaasa Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg: "Loomulikult on küsimus reeglite laialivalguvuses. Kultuurkapitali Nõukogu on plaani võtnud Eesti Kultuurkapitali Seaduse muutmise ettepaneku tegemise käesoleval aastal. Loodan, et tema seni üsna hägused ülesanded saavad oluliselt täpsustatud. ... Kultuurkapitali seadus annab piiramatuid tõlgendamisvõimalusi." Kreitzberg teeb ka konkreetseid etteheiteid kultuurkapitali jaotamispõhimõtete kohta.
Eesti loomeliidud tunnevad olukorra pärast muret. Nii on Eesti Kirjanike Liidu siselistis avaldatud arvamust, et PR rünnaku eesmärk on avaliku arvamuse ettevalmistamine kultuurkapitali suhtelise autonoomia piiramiseks ning võib-olla isegi vaikivaks ajastuks.
allikas
- - -
Omalt poolt lisan, et kõiki, kes räägivad midagi vajadusest kulkas midagi ümber korraldada või teisiti teha, tuleb praegusel juhul pidada provokaatoriteks. Süsteem toimib, kõik on rahul, välja arvatud poliitilised jõud, kelle käpp sinna ei küündi, ignorantsed ajakirjanikud, kellel on asjast endast suva, ning esimeste ja teiste üleskihutatud, artiklisabades kommenteerivad "maksumaksjad". Ette on võetud mõned üksikud juhtumid, mis ei moodusta isegi murdosa kõigist eraldatud toetustest - aga nendelt tehakse kiiresti demagoogilised üldistused süsteemile tervikuna.
Panen kultuuriinimestele südamele anda ajakirjandusega suheldes väga hoolikalt vastuseid, ja ajakirjanikele - jälgida, kust allikast teave pärineb ja kuhu see välja võib viia. Ja kordan veel: mida otsesemalt on poliitilised jõud segatud kultuuri rahastamisse kulka kaudu, seda rohkem kannatab kultuur ja kannatab tavaline kodanik.
- - -
Samal teemal käesolevas blogis veel:
- Kreitzberg sillutamas teed kulka politiseerimisele
- tõepoolest - milleks on vaja kulkat?
- kui suured on näitlejate palgad?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ei taha küll sisulise põhjuseta Päevalehte kiita, aga EPL pole selle jamaga kaasa läinud ja seda sihilikult. Postimees on üldse kogu see suvi poris püherdanud ning teiste lehtede teemasid üle võtnud, püüdes nii oma lehte kuidagi ära täita. Selle asemel võiks ise ajusid liigutada. Kulka rahaeraldused on kahtlemata väga vajalikud ja isegi kui inimesed saavad mõnikord mingi summa veidra asja eest, on see neile ikkagi vajalik abi. Need, kes peavad kultuuriinimesi mühakatest ahnuriteks, on küünikud. Muuli kuulub kahtlemata nende hulka ja Äripäev pole kunagi rahast kaugemale näinud.
Täpselt nii, märkasin seda ka ise. Tänases lehes on Ilona Martsonilt hea artikkel ja lisaks veel PROFESSIONAALSELT, s.o uudisreporterilt nõutava erapooletusega kirjutatud uudislugu. Teised lehed eesotsas Äripäevaga võiks küll eeskuju võtta.
Ma tean EPL-i kultuuritoimetust väga hästi, olen seal ise 5 aastat töötanud ja tean, et sotsiaalse südametunnistuse tase on seal kõrge.
Ka nn eelmise eesti wabariigi ajal oli löömasid kultuurkapitali ümber, ja ka piisavalt pilkeid ja kisklemisi toetusesaajate endigi vahel. Nõnda ei miskit uut selle päikese all! Ja hõõrumiseks kipub siis kui riigis majanduskriisi ilmingud - see ka ühine. Kuivõrd kulkaraha korjub inimlikelt pahedelt, siis? Tegelikult saab kultuuri õitseda siis, kui kultuuri looja ja loomingu adressaat on piisava harituse nivooga ja elab tootlikus ühiskonnas? Milline ühiskond on jõukas?
Postita kommentaar