teisipäev, 29. juuli 2008

kui suured on näitlejate palgad?

Ei hakkagi siinkohal pikemalt kirjutama, et minu meelest on see jahmerdamine näitlejate ja kulka stippide teemal mõttetu, tobe, inetu ja väiklane. Ütlen vaid, et kulka on kunstiinimeste peamine sissetulek lisaks palgale, mis juba iseenesest ei saa olla kuigi suur, võrreldes näiteks riigiasutuse spetsialisti, maanteetöölise, juristi või hea puusepa omaga.

Aga rohkem kui riigifirmade spetsialiste, maanteetöölisi, juriste või häid puuseppi, armastab rahvas kunstiinimesi, eriti näitlejaid. Vähemalt pole ma kuulnud, et väikesed tüdrukud mõne puusepa või maanteetöölise postreid voodi kohale kleebiksid! Või mõnda juristi menusaate juhiks oleks kutsutud! Oma koormuse ja töö eest peavad kunstiinimesed, sh näitlejad saama täiendavalt tasustatud, ja seda - jah! - maksumaksja raha eest. Sest maksumaksja tarbib nende teenust ehk meelelahutust väga isukalt. Meelelahutus maksab väga palju, ja käesoleval juhul seda ainult teatripileti hind ei kata, rääkimata riigieelarvest teatritele eraldatud sentidest.

Ma hakkasin hoopis mõtlema, et enne kui hakata kedagi häbiposti lööma, tuleks välja selgitada, mis palkadega on tegu. Ehk siis, kui palju eesti näitlejad täpselt palka saavad? Võimalik, et sellest kirjutati Äripäevas, kus see teema alguse sai - aga ma ei loe ajalehti, mis ei taha oma artikleid võrgus avaldada, seepärast palun see teadmatus mulle vabandada. Võimalik, et see on mul muul põhjusel kahe silma vahele jäänud. Mistõttu - kui keegi täpsemalt teab, siis astugu andmetega välja. Kui palju teenitakse teatrist? Kui palju eraviisiliselt?

Leidsin võrgust vaid sellised andmed: "Põhikohaga teatris töötavate näitlejate ja lavastajate keskmine brutopalk on 2006. aastal vahemikus 7000-9000 krooni, seejuures on palgatase üle Eesti üpris ühtlane. Lisatasu on võimalik teenida reklaamides, filmides ja osaledes erinevates projektides. Vabakutselisena töötavate näitlejate palk oleneb töökoormusest." Ja siin on sama teema käsitlus Postimehes 5 aasta tagusest ajast teatriajakirjanik Piret Jaaksilt.

Seni on mu kasutuses Soome vastavad andmed tänapäeval. Nagu näitab Iltalehti's (28. 6. 2008, lk 8-11) toodud mahukas tabel eri elukutsete palkadest, teenivad näitlejad Soomes kuus keskmiselt 2400 euro kandis (mehed 2460, naised 2425 eurot). Ehk siis 37 440 krooni. Aga ärme seda numbrit Eesti pinnale aseta, sest arvestada tuleb ka elukalliduse vahet. Toome võrdluseks kõrvale hoopis mõnede teiste ametite keskmised kuupalgad eurodes, eraldi mehed ja naised.

- osakonna peaarst (osastonylilääkäri): m 7969, n 7618
- gümnaasiumi direktor (lukion rehtori): m 5009, n 5231
- gümnaasiumi õpetaja (lukion lehtori): m 3814, n 3684
- põhikooli õpetaja (peruskoulun lehtori): m 3449, n 3326
- torumees (putkimestari): m 3378
- tuletõrjuja (palomies): m 2562
- tehase mehhaanik (laitosmies): m 2246

Suurem osa palkasid jääb 2600-3200 euro kanti. Alla 2000-euroseid palkasid eriti ei leidu. Mõned näited siiski.

- kokk (kokki): m 1918, n 1955
- transamees (kuljetustyöntekijä): m 1915
- koristaja (laitossiivooja): n 1679

Nagu näha, ei ole näitleja vähemalt Soomes küll sugugi mitte liiga tulus elukutse.

*

Näitlejate palgad olid väiksed ka 1950. aastatel. Draamateatri näitleja Lembit Anton on meenutanud, kuidas tolle aja näitlejad lasid endale näiteks meelsasti välja teha üleliidulist edu nautival Juhan Smuulil:

"Smuul oli väga napsulembene mees. Ja sealjuures meeldis talle vestelda. Tema rääkis ise – ja tahtis, et sina ka räägiksid. Kui ta Kuku-klubis istus, siis kogunesid kõik alati tema ümber. Ja alati käis seal mingi huvitav vestlus. Poliitikast, naistest, elust, olust, igasugu asjadest. Ta oli alati väga heas tujus ja mõnus mees. Sõbralik, tohutult sõbralik poiss. Ja kõik olid talle nagu omad poisid. Teati ka, et temal on raha. Meie, näitlejate palgad olid väiksed. Siis meie olime ka selles ringis ja tema tegi meile välja." (Edasi loe siit.)

Ei paranenud näitlejate rahaline olukord hiljemgi. Peeter Jürgens meenutab Arvo Raimo kohta: "Kui nõukogude ajal olid näitlejate palgad väga napid, siis käisime Arvoga kahekesi päeval kolhoosis kartuleid võtmas, et lisa teenida. Hiljem tegime ka mustade otsadena teatritöö kõrvalt remonditöid. Osa omaaegse V keskkooli aknaid oli meie paigaldatud."

Näitlejate ja kulka sidemest
esimese vabariigi ajal kirjutab Maris Balbat väga huvitavalt ja harivalt Sirbis, mainides muuhulgas, et rahalises kitsikuses elasid isegi sellised kuulsused nagu Paul Pinna ja Paul Sepp. Seda artiklit soovitaks lugemiseks kõigile, kes arvavad, et mida need näitlejad ikka riigi raha eest mööda ilma ringi sõidavad.

10 kommentaari:

Nipitiri ütles ...

Tore, et võtsid vaevaks ka neid hindasid uurida. Mina nii hästi soome keelt ei oska, kuid võttes arvesse seda, mida praegu näitlejad teatrites teevad ( see ei ole iial võrreldav sellega, kui inimene istub 8 tundi lauataga) ja kuidas lisaraha nimel pingutavad - on Äripäevast see ääretult küüniline ja Postimesest samuti, et nad sellest üldse probleemi tõstatasid.
Kunst on rahva oma ja näitleja saab vaid koduseinte vahel olla lihtsalt inimene. Seda peaks me austama veidikenegi!

Aare Pilv ütles ...

Ma ei tunne süsteemi väga täpselt, aga riik annab tearitele palgaraha "arvestuslike inimtööaastate" ehk AITAde alusel (st põhimõtselt on see ühe teatritöötaja täiskoormus, näitlejad ja muud teatritöötajad kokku võetuna). AITA on kindlaks määratud summa, ja vähemasti aastal 2006 oli üks AITA 112 636 krooni ehk 9386,33 krooni kuus (võib-olla on seda nüüdseks tõstetud). üks teater saab siis riigilt palkadeks niipalju, kui tal AITAsid on (üks AITA võib tähendada ka nt kahte poole kooormusega inimest) - sellest rahast aga makstakse ka maksud. lisaks teenib teater ise raha (ja mõned teatrid saavad ka oma linnalt raha) ja saab sealt palgaraha juurde panna. Mul on 2006. aasta teatristatistika kogumik ees ja sealt ma näen, et reeglina on riigi AITA-raha 2/3 kuni 3/4 sellest, mis lõpuks palkadeks välja makstakse. nii et umbes 9000 kanti tuleb näitleja kuupalgaks ikka ära, aga eriti rohkem mitte (või vähemasti oli nii aastal 2006).
Reklaamide eest saab muidugi head raha, aga täpsemaid summasid ma ei tea. Filmitasudest ei tea ma midagi.

wr ütles ...

Nojah, 9000 miinus maksud on siis ikka päris vähe, arvestades, et pealinna kontorites peetakse normaalseks juba 12-15 000 kätte.

Anonüümne ütles ...

Eks palka saavad need rohkem, kelle pealt rohkem kasu teenitakse.

Ise olen programeerija - kirjutan oma seisukohast. Kui mina teen oma töö ära (näiteks mingi väike projekt), siis firma võib sellest kasu teenida veel terve aasta kui mitte rohkem.
Kui aga näitleja näitleb, siis saadakse raha üks etendus korraga. Loomulik, et sealt pole võimalik selliseid rahasid siis teenida.

Samuti ei taha riik väga juurde anda näitlejatele. See ei too ju kasu. Niigi eelarve puudujäägid ja muud mured. Või ma eksin? Näitlejate boonuseks on nende kuulsus - seda nad ju jahivad kui ma eksi :).

Vali Dool ütles ...

(Minuarust) Äripäeva ei häirinud mitte see, et kulka kultuuri toetab vaid see, et toetatakse a) ebavõrdselt, b) kontrollimatult ja c) tuttavaid. Ei ole süsteemi. Oleks konkreetne rida - reisitoetus, paluda saavad kõik kultuuriinimesed. Aga nüüd on nagu nii, et kes aga veebist kaugema paiga leidis, see sinna ka kimas. Minuarust on loogiline, kui lavastaja reisib trupiga loo toimumispaika ning elab seal sisse, aga ÄP-s olid ikka suht äärmuslikud turisminäited. Minu mõtte kokkuvõte oleks siis see, et kulka ju annabki näiteks elutöö preemiaid, stipendiume jne, aga seal on mingi loogika, võrdsed võimalused. Samas reisitoetus oli rohkem althõlma ja teadjatele, ilma reegliteta.

oHpuu ütles ...

no tegelt on aripaev.ee-s yleval kogu see asi isegi palju paremini kui paberlehes. Kadri Jakobson tegi tublit tööd ja suht palju kogu lugu jäi isegi homsest lehest välja. suur osa paber-Äripäeva on hoopis online'i lugude kontsentreeritud ja kärbitud variant, eksklusiivset pabersisu on nii umbes kolm-neli kylge päevas. yhesõnaga, loe ikka.

a mis ma tegelt öelda tahtsin? näitlejad teevad reklaame teles ja raadios, ikkagi koolitatud hääl ja keha. telekale annab ka saateid ja sarju teha, mis käib kõik mingite tootjafirmade kaudu. ja siis juhivad õhtuid firmapidudel (tohutu turg) jms. annavad muusikutena kontserte. ega nad ainult palgast ela. tee tööd, palju jaksad. teenid, palju ise viitsid.

Aare Pilv ütles ...

Ma panin oma suhtumise oma blogisse hommikul juba kirja, aga tahaks veel öelda, et Kulkas EI jagata raha
1) ebavõrdselt - sest Kulka koosneb 8 erinevast valdkonnasihtkapitalist, igaühel jagamiseks oma kindel summa, nii et kui näitlejatele jagatakse raha, ei võeta seda ära kunstnikelt ega kirjanikelt; kui kunstnikud kaebavad, miks nemad reisideks raha ei saa, siis on põhjus ainult kunsti sihtkapitalis.
2) kontrollimatult - sest aruandlussüsteem on pärast Viiolit ikka üsna karmiks läinud (oma kogemused). Teistpidi jah, ongi kontrollimatu, ses mõttes, et maksumaksja ei saa poliitikute kaudu otsuste sisulist poolt ette kirjutada - AGA see ongi Kulka idee, et raha jagavad iga valdkonna enda asjatundjad täiesti iseseisvalt, sõltumata poliitilisest arvamusest; Kulka on avalik-õiguslik asutus, mitte riigiasutus - nagu televisioon, ülikool jne - see aga tähendabki mingis mõttes kontrollimatust, st autonoomsust. Kulka autonoomsuse vähendamine tähendaks selle allutamist poliitikuile - sel juhul hakataks aga nt Vabadussamba laadseid propagandaprojekte kultuurirahadest finantseerima.
3) tuttavatele - ma pole veel neis lehejuttudes kohanud konkreetseid näiteid, keda silmas peetakse, kes nüüd kellele sõbra poolest raha "nihverdas", on ainult ebamäärased kahtlustused; on loomulik, et väikses Eestis ühe kunstivaldkonna inimesed üksteist tunnevad - ja selles Kulka idee ongi, et osustajateks on inimesed, kes on oma valdkonnaga (seega ka seal tegutsejatega) hästi kursis, mitte aga külma kõhuga ametnikud, kes otsustaksid vaid projektikirjutamise oskuse järgi.
Kulka otsused on avalikud ja toetuste jagamise süsteem on lihtne: esita avaldus, põhjenda seda, ning kui asjatundjae komisjon leiab, et asi väärib toetamist, siis annab raha.
Praegu jääb mulje, nagu Kulka võtaks kellegi teise raha ära - aga Kulka kasutatavad rahad on seadusega ära reguleeritud, kust nad tulevad (kindel protsent erinevatest aktsiisidest), keegi ei tee eraldi poliitilisi otsuseid, et "nüüd võtame siit ära ja anname Kulkale". Kui reisivad näitlejad kelleltki raha ära võtavad, siis vaid teistelt näitlejatelt selle summa piires, mis Kulka teatri sihtkapitalil parajasti kasutada on.
Nii et kokkuvõttes on tegu tulutu hapukurgivingumisega näitlejate kui lugejate poolt suvelõtvuses ilma raskusteta äratuntava objekti kallal (või kui vandenõuteooriatesse uskuda, siis kellegi tellimustööga, et alustada tulevikus Kulka allutamist poliitilisele kontrollile ning kultuuriinimeste arvelt riigieelarve lappimist; aga ma kaldun vandenõusid mitte uskuma enne, kui ma olen selleks sunnitud).
Pikk jutt, sitt jutt - vastavalt teemale ;)

hindrek ütles ...

Eks näiteljatega ole nagu igas muus valdkonnas - on tipud, kes teenivad hästi ja selle nimel vaeva näevad, siis keskpärased inimesed nii oma sisult kui sissetulekutelt ja kehvikud, kes seda tiitlit kannavad mõlemad katekoorias. Näitlejate taksid reklaamides algavad paarist tuhandest kroonist, tipud ei häbene paari tunni töö eest raadioreklaami jaoks küsida 10 000 krooni. Telereklaamid on muidugi omajagu kallimad, kuid neid on ka vähem. Just näiteljate kõrgete tasude pärast kasutatakse Eesti reklaamides väga palju nn rahvateatrinäitlejaid, kes ei kuulu Näitlejate Liitu (ametlik nimi võib ka kuidagi teisiti kõlada) ja kellele seestõttu ei rakendu vägagi kõrged miinimumtasud. Ajakirjanduse kriitika on aga väga selgelt suunatud selle vastu, et Kulka rahadega käiakse sisuliselt puhkamas. Kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui minnakse näiteks Londonisse teatrituurile, väisatakse ohtralt etendusi ja ammutatakse kogemusi. Kas peab aga minema Tiibetisse seiklema või maailmale tiiru peale tegema? Kui Eesti oleks üksjagu jõukam riik, võik sellist asja vähemalt teoreetiliselt ju aktsepteerida aga me ei ole veel sellel tasemel. Kriitika õigustatust näitab ju ilmekalt seegi, et Kulka sellise tegevuse vastu on sõna võtnud mitmed Eesti tunnustatud kultuuritegelased, kelle puhul inimlikust kadedusest on mõttetu rääkida.

Anonüümne ütles ...

Näitlejate tasud teatris, televisioonis, raadios, filmis, reklaamis: http://www.enliit.ee/index.php?lk=tariifid&lang=est

wr ütles ...

Aitäh kõigile väga sisukate kommentaaride eest! Jätkasin samal teemal juba uue postitusega.

Aga mis puutub ajakirjanikesse, eelkõige ÄP omadesse, kes tahavad teha midagi kultuuri heaks, siis selleks, et see heaks ei peaks olema jutumärkides, soovitan neil natuke oma tegevuse tagajärgi ette näha. Jäetagu rahule kulka, sest see toimib, olgugi seal mõningaid kurioosseid üksikjuhtumeid. See on puhas null selle tähtsa rolli kõrval, mis sellel asutusel on eesti kultuuris.

Võetagu parem ette kultuuriministeerium eesotsas Laine Jänesega, kes minule teadaolevalt pole kultuuri heaks midagi teinud, pigem vastupidi. Võetagu ette loovisiku seaduse pidurdamine Jänese poolt, vaadatagu üle tema eelarvekärped jne jne. Siis hakkab asjal ehk ka sisulist kasu olema.