esmaspäev, 28. juuli 2008

joodiku rõõm oma füsioloogia üle

[päeva luuletus]

Küll on hea,
küll on hea,
et on minul suu.
Selle kaudu musse pääseb
alkohol ja muu.

Küll on hea,
küll on hea,
et on minul kurkk.
Sellest alla voolab juba
õlut kuues purkk.

Küll on hea,
küll on hea,
et on minul pea.
Selleta mis täis ma jooksin,
mina küll ei tea.

Küll on hea,
küll on hea,
et on minul maks.
Sellesse kõikk halvad ained
kaovad nagu naks.

Küll on hea,
küll on hea
omada ka põitt.
See on koht, kus ülejäägil
algab väljasõitt.

Küll on hea,
et on kõikk
nõnda vinks ja vonks.
Muretult võin võtta rüübet –
lonks ja lonks ja lonks!

1 kommentaar:

konnula contra ütles ...

oi see on kaunis - pohmakaga paneb eriti hinge värisema