..."Tooge tagasi vabalava!"
Selline loosung torkas silma ja jäi meelde tänavuselt Viljandi folgilt. Ja tõesti, oli ka minul, kes ma ei ole mingi eriline traditsioonilise rahvamuusika austaja, sooviks sama, mis paljudel teistel folgilistel: istuda lihtsalt kuhugi mõnusasse kohta maha, tunda rõõmu soojast ilmast ja külmast õllest, suhelda tuttavatega, soetada uusi tuttavaid ning saada oma muusikaline elamus kätte spontaanselt ja seega tõeliselt rahvalikult vabalavalt.
Aga ei, seekord oli see korraldajate poolt sihiteadlikult võimatuks tehtud. Vabalava oli avaratelt rohelistelt küngastelt üle viidud Tegelaste toa tagusele sillutatud platsile, mis põhimõtteliselt ei erine näiteks Säästumarketi parklast. Müüride ja majaseinte vahel ning välipeldikute pika rea taga (!) asuva kitsukese õue kohta söandas korraldaja ise veel öelda, et seal ongi parem koht, kuna seal saab paremini muusika kuulamisele keskenduda...
Loomulikult on selge, et inimesed, kelle jaoks folk piirdub vabalavaga, ei too festivalile sisse mingit raha. Selliste hulk paistab kuulu järgi päris suur olevat, ja ilmselt ongi, otsustades kas või enda tuttavate järgi. Ja ilmselt on hulgaga võrdeliselt suur ka nende häirivus korraldajate silmis. Järelikult tuleb vabalava ja selle ümbrus inimestele võimalikult ebamugavaks teha. Pole rohelist mätast, mille peale istuda, ega puud, mille alla külili heita - pole probleemi!
Aga stiil ja atmosfäär maksab ka midagi. Ei saa rääkida rahvamuusikapeost, kui rahvale on jäetud ainult piletiostja osa. Tarbija, mitte tegija, looja või osaleja roll. See peaks ju lausa folgi, igasuguse rahvalikkuse ideega vastuollu minema? Kas siis asupaiga vahetuse pealt teenitud kasu, kui seda üldse oli, tasus ära selle, et paljud osalejad pidid sellele mõeldes mõttest läbi laskma sõna "nõme"?
Vabalava tänavu
Eelmise aasta vabalava. Isegi raudaed on ümber pandud, et keegi ligi ei pääseks... Vasakul Folkwageni buss.
Loosung
*
Samas oli folk ikkagi elamusterohke. Ühelgi kontserdil ma küll ei käinud, ka vabalava juurest astusin vaid veerand tunniks läbi, aga tundsin niisama headmeelt melust ja saginast, päikeserikkast ilmast, ilusast linnast, sillerdavast järvest, huvitavatest inimestest, kohatud tuttavatest ja imeheast kuumast seene-seljankast.
Suur osa laupäevasest päevast möödus söögitänava ääres sisse seatud välilaagris. Kohe kõrval võis kuulda ühe kunstniku musikaalset röökimist, teisal puhus üks mees päris kenasti klarnetit. Ja viis-kuus poissi, keda välimuse järgi ei oleks üldse kauni muusikaga seostanud, mängisid suure kirega viiulit. Kahju, et ma ei kuulnud Contrat laulmas Aapo Ilvese purgiplõnnimise saatel laulu "Ole minu näppepill"...
*
Nädalavahetuse suurim muusikaelamus pärineb aga hoopis folgiväliselt ürituselt, nimelt Koidu kultuurimajas (vana Ugala teatrimaja) toimunud rokibändide kontserdilt, kus esinesid Ans. Andur, Orelipoiss, Junk Riot ja Kakaokamkami (Soome).
Esimesed kolm olid ülikõvad! Orelipoiss esitas nii oma vanemaid-tuntumaid laule ("Väikeste linnade mehed on lollakad", "Märts") kui ka uuemaid laule ("Poiss ja lill", "Zombi"). Ans. Anduri esinemine sisaldas mh Turska trummide taga, nimelt loos "Kiirabitiit". Junk Rioti kidramees säras nagu noor Brian May. Kakaokamkami oli siiski veidi... toores.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
noh, eks ta on sealsamas tagasi kus 10 aasta eest - oli kah kooli ja kooli vahel asuv väike plaaditud plats.
tollel muidugi oli natsa muru ka ymber...
ja oli igasuguse käimise tee peal...
a mis ma ikka karjun, ma ju see aasta folgile ei jõudnud :P
Folkwageni poisid tegid ka oma bussi juures sealsamas aia sees vaba lava, ja sealsamas kuskil mäe otsas tehti ka
Aga jah - ma just eile mõtlesin, et kas mul kedagi nägemata jäi, kes oleks võinud folgil olla.
Meenus, et ei näinud Pulga Jaani. Ja ma ei teagi, kas ta oli, Marju käest ei teadnud ka küsida.
Vähemalt päästis Marju minu klassikalise folgisalmi: kooris laulab rahvahulk ja pargis vastu tuleb Pulk.
Wimpsi ma ka ei näinud, aga paistab, et ta siiski oli olemas. Ilmselt seda, et ma Wimpsi ei näinud, saabki vaba lava peaaegu mitteolemise süüks panna, sest külastasin tõesti seda vaid ühe korra pool tundi.
Jaani ka ei näinud, aga teadsin, et ta veel tuleb.
Väike parandus - Koidu seltsimajas oli vanasti ikka Ugala, mitte Endla (ise olen Viljandist, sellepärast kõlab Viljandi Endla mulle nagu Tallinna Linnateater Vanemuine ;) )
Oh, see oli vist mingi freudian vms... Aitäh ja parandan!
Postita kommentaar