Käisin eile ETV jõulupeol, mis toimus NO99 teatri ruumides. Oli vahva pidu, nagu ETV peod tavaliselt. Kahjuks jõudsin sinna küll poole pealt, mistõttu jäi nägemata ametlik osa. Tantsuks mängis ansambel Apelsin, inimesed olid toredad, atmosfäär oli meeldiv, söögid-joogid maitsesid hästi. Pidu, nagu pidu olema peab.
Peol kuulsin toredat kirjeldust sellest, kuidas esitleb Kultuuriministeerium raamatuid. Nimelt ilmus lastekirjanduse valitud palu sisaldav raamat "Las laps loeb", mis kingitakse kõigile 2009. aastal sündivatele lastele ja mida poes ei müüda. Koostajaks Heiki Vilep, pildid Kirke Kangrolt. Esitlus oli teisipäeval, 16. detsembril kell 11 Kultuuriministeeriumis. Ikkagi tähtis ja prestiižne raamat! Kultuuriministeerium oli ka selle raamatu väljaandmise üks toetajaid. (Muu info siin.)
Kuna selles raamatus on ka mõned minu luuletused (mille eest mulle maksti muide väga viisakat honorari, aitäh), saadeti ka minule kutse esitlusele. Kutse tuli kaunis disainpaberist ümbrikus ja oli läkitatud kultuuriminister Laine Jänese enda nimel. Panin selle käepärasesse kohta ootama, et eks näis, kuidas mul 16. detsembri hommikupoolikul need asjad ja käimised on. Paraku olid need asjad ja käimised sellised, et esitlusele ma ei läinud.
Eile siis kuulsin, kuidas esitlus välja nägi. Muu oli kõik, nagu ühelt niisuguselt esitluselt oodatav, välja arvatud kohvilaud. See oli olnud ministeeriumi kohta nimelt üllatavalt kesine. Kohale tulnud lastekirjanikele pakuti küll piparkooke ja Oravakese komme, kuid kohvi enda kohta antud lahkelt teada, et saali teises otsas on kohviautomaat... (Sealt sai õnneks küll tasuta võtta.) Rääkimata muust. Koostaja teinud kõrvalmaja kõrtsis väiksele seltskonnale ise omal kulul tänudringi välja.
Küll ikka vaesel ajal elab meie kultuur! Ja oh seda kitsikust Laine Jänese majapidamises! Isegi paari paki kohvi kenasti laualepanemise jaoks ei jätku seal raha! Võib-olla peetigi esitlus sellepärast Kultuuriministeeriumis, et kulud nulli ligi hoida - mingeid küpsiseid ju kuskil kapisopis ikka leidub. Ja veel enam, pole ka ministril nõnda vaja kuhugi kaugele ronida, tund või paar tuksi panna... Tuleb kabinetist välja, ütleb mõned õõnsad sõnad, surub lähimal klassikul kätt, läheb kabinetti tagasi. Kiire ja mugav. (Siin on esitlusest pilte ka.)
Lõppsõna asemel, uudiseid sealtsamast Jänese urust: kui seni toetas Kultuuriministeerium oma rahadest lastekirjanduse ja teaduskirjanduse väljaandmist, taotluse alusel, konkreetseks projektiks (ka minu kolm Varrakus ilmunud lasteluulekogu on sealt omal ajal toetust saanud), siis lähitulevikus pidi jääma toetavaks ainult lastekirjandus.
Nii et aina viletsus, vaesus, kärped - see on kõik, mis Kultuuriministeeriumi suunalt viimase aasta jooksul uudiskünnist ületab. Ah jaa, peale selle Marie Underi stipi bakalaureuste grafomaania eest. Kirjanike sotsiaalne kindlustatus (haigekassa jne) olla lükatud kuuma kartulina Sotsiaalministeerumi murede hulka. Igatsen tagasi vana kommari Palmaru aegu. Rääkimata Paetist. Ja mina ei ole ainus, kes nii arvab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
see "kauniskomme" vastsündinuile raamat kinkida on ju Rootsist pärit! Tekkis lootuses lugemishuvi ärgitama hakata. Tundub askeldamisena? Aga väike toetus kirjainimestele nende loomisvaeva või -rõõmu eest muidugi. Tegelikult meeldib mulle Marie Curie pedagoogist isa seisukoht: ta ei lubanud oma tütrel aega lugemisega enne kooliminekut sisustada, kuigi lugemisnipi sai tirts kätte 4-aastasena. Isa meelest on väikelapsel vaja uurida teisi olulisi märksüsteeme. Pealegi on lapsel silm süstemaatilise lugemise jaoks veel välja kujunemata ja nõrgestab nägemist. Mis literaadina arvad, WR?
Ei nõustu Marie Curie' isa seisukohaga. Silmade kaitseks tuleb jälgida, et laps loeks raamatuid korraliku valguse käes (vähemalt 100W otsesuunaga). Ja telekas ja arvuti on tänapäeval silmadele niikuinii kordades suurem oht.
Postita kommentaar