mõistan teravalt hukka

.

Veiko Märka 2009. aasta septembris
Uue Maailma päevadel (f: Wr)

Juba tükk aega olen huviga oodanud, mida Kirjanike Liidu juhatus otsustab: kas nad võtavad Veiko Märka vastu Kirjanike Liidu liikmeks või mitte. Eile sain vastuse teada. See ei olnud mulle üllatus. Arvasin juba ette, et Kirjanike Liidu juhatus Veiko Märkat liidu liikmeks vastu ei võta. Ja see on minu meelest äärmiselt nõme. Mõistan selle otsuse t e r a v a l t hukka.

Veiko Märka on kauaaegne literaat, alustanud juba 1980-ndatel Pikris humoristina. Kuni viimase ajani oli ta tuntud kui üks eesti teravmeelsemaid humoriste nii proosa- ja värsi- kui ka draamavormis, üldrahvalikult meelt lahutavate luuletuste autor. Viimasel ajal hakkas ta ilukirjanduslik looming ühelt poolt sotsiaalsemalt rohkem kandma, teiselt poolt muutus tema stiil küpsemaks, täpsemaks, terasemaks, intellektuaalsemaks.

Just Märka on praeguses eesti kirjanduses see, kellelt on oodata nutikat aforismi, kalambuuri, epigrammi, tabavat luulevormis seisukohavõttu avalikkust erutavatel teemadel. Temalt ilmus hiljuti arvestatav luulekogu "Põletada pärast lugemist", mida ei iseloomusta sugugi ainult termin 'humoristlikkus'. Lisaks on Märka tunnustatud kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriajakirjanik.

Aga ilmselt leidis enamik Kirjanike Liidu juhatusest, et Veiko Märka on "kõigest üks naljamees" ja suuremat väärtust tema loomingul ei ole. Kordan, mul on sellest siiralt kahju.

Kahju, et Kirjanike Liitu juhivad nii huumorivabad inimesed. Juhatusse kuuluvad Maimu Berg, Toomas Haug, Krista Kaer, Janika Kronberg, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv, Tiia Toomet, Berk Vaher, Piret Viires ja Märt Väljataga. Hääled jagunesid 3 poolt, 1 vastu, 7 erapooletud. Tean seda, et Rooste oli Märka soovitaja. Ja mu kõrvus KÕLAB, kuidas näiteks Berk Vaher ütleb: "Ta ei ole kirjanik. See ei ole kirjandus."

Mõistan teravalt ja printsipiaalselt hukka elitaristliku snobismi Kirjanike Liidu juhatuse ridades.

Täiendus 2.6.2011

- Berk Vaher tunnistas avalikult, et on ainsa vastuhääle andja. Mille peale mina küsin mitte enam niimoodi, kas Veiko Märka on kirjanik, vaid kas Berk Vaher on kirjanik? Ma ei oska nimetada ühtki Berk Vaheri olulist kirjandusteost, ja veel vähem on ta kirjutanud üldse midagi, mis kõlbaks lugeda. Selline isik on suutnud osavalt liuelda välja Kirjanike Liidu juhatusse ja juhatama Kirjanike Liidu Tartu osakonda. Dokumentide vormistamise alal olla ta tubli. Aga see on ametniku, mitte kirjaniku töö. Teen ettepaneku hääletada Berk Vaher Kirjanike Liidust üldse välja.

- Vastuhääl vastuhääleks, aga kirjanike hulgas on tekkinud laialdane imestus, kuidas on võimalik, et juhatuse 11 liikmest seitsmel pole seisukohta küsimuses, kas keegi on kirjanik või ei. Kuidas on võimalik, et juhatuse seas lokkab säärane pohhuism? Veel enam, on kuulda, et juhatuse koosolekuil ei käi enamik isegi kohal, saadab seisukoha meiliga, ja osa ei tee sedagi. See sarnaneb juba Riigikogu tööga... Kui tööd teha ei viitsi, siis pole vaja juhatuses istuda! Ega juhatuse liikme töö pole sunniviisiline, juhatuse liikmed on ise vabatahtlikult sellele kandideerinud ja nad on sinna VALITUD Kirjanike Liidu üldkogul.

- Veiko Märka juhtum on jõudnud Facebooki, kus Contra lõi kommuuni "Veiko Märka on kirjanik!" (hetkel 40 liiget), on jõudnud ka ERR-i portaali ja Õhtulehte. Peale minu ja Contra on pahameeleavaldustega liitunud veel mitmed teised kirjanikud, sh Jaan Pehk, Kivisildnik, Aapo Ilves, Jan Rahman, Peeter Helme, Olavi Ruitlane ja Mika Keränen. Jaan Pehk tegi olukorda ilmekalt kirjeldava luuletuse:

olen väike erapooletu
kasvan rõõmuks perele
ei otsusta ja ongi tra hooletu
küürin küüned ka kuskile

- Veiko Märkal soovitan oodata ära, kuni valitakse uus juhatus ja kandideerida uuesti, seni muudkui edasi kirjutada. Ükski kirjanduslikult pädev isik ei saa küll kahelda, et ta on kirjanik ja väärt kuuluma Kirjanike Liitu. Ja ise ma kavatsen kandideerida järgmisesse juhatusse.

- Loodan, et ülimugav võimalus juhatuse ridades erapooletuse näol sulaselget pohhuismi viljeleda likvideeritakse kiiremas korras. Muide, Contra leidis Kirjanike Liidu põhikirjast sätte, mis tunnistab juhatuse otsuse lausa kehtetuks. "EKL-i liikmeks võtab EKL-i juhatus lihthäälteenamusega taotleja avalduse ja EKL-i kahe liikme soovituse alusel." Aga vaadake, mida lihthäälteenamus tegelikult tähendab! Lihthäälteenamus on poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga. Erapooletud ei tulegi arvesse! Jah, Kirjanike Liidul on aeg oma põhikirja uurida.

Täiendus 3.6.2011:

- PARANDATUD HÄÄLETUSTULEMUSED! Käisin Kirjanike Liidus ja küsisin hääletamise tulemused otse asjaga seotud ametnikult. Sain teada järgmist:

1 oli vastu
4 oli poolt
3 olid erapooletud
3 ei hääletanud

Seega juhatuse 11 liikmest 6 ei osanud või ei tahtnud/ei leidnud aega seisukohta võtta. Selgus veel, et Märka vastuvõtmiseks oleks piisanud veel vaid 1 häälest, sest mittehääletajaid ei arvestata. Vastuvõtmiseks peab antud häältest üle poole olema poolt, seega 8 häälest oleks pidanud olema poolt mitte 4, vaid 5.

- Meenub Matti Moguči luuletus:

Ma ei mahu raamidesse,
korralikku kodusse,
eesti kirjanike pikka,
pikka halli rodusse.

- Kuidas käis kunagi ammu Hans Luige vastuvõtmine Kirjanike Liitu, võib lugeda siit. Soovitaks Kuusbergi käitumist eeskujuks võtta ka tänastel juhtidel.