Vahel olen näinud, kuidas kolleegid-kirjanikud lähevad lavale läpakaga ja hakkavad selle ekraanilt luuletust maha lugema. Ja alati tundub mulle, et see on nõrk. Seisab seal prožede valguses, läpakas ühe käe peal, teise käe sõrm udib teksti ette, silmadega publikut haarata ei ole aega... Õhutan kõiki esitajaid nii mitte tegema. Olen veendumusel, et laval läpakast maha lugemine on out. Leia printer, lase need paar teksti paberile ja kohe on uhkem vaatepilt. Eriti uhke oleks muidugi peast panna.
Sama kehtib igasuguste nuti-telefonide kohta. Väga ebapoeetiline on luulet esitada, samal ajal pulgaga mingit tehnikavidinat susides.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ma olen ise sama asja mõtelnud. St just see kui maha loetakse mingist vidinast ei mõju hästi. Ka paberilt mahalugemine on tegelikult natuke nõrk. Kuigi jah - ma saan aru, et vabavärssi on raskem meelde jätta, proosa on üldse teine teema.
Kuid siiski saab säilitada silmsideme publikuga ka siis kui on paber näpus.
ma just lugesin paar luuletust läpakast ette, aga see oli nii, et kogemata oli läpakas esinemislaua juurde jäänud ja mulle tuli tahtmine äsjavalminud luuletust lugeda
aga muidu jah - ei
kuigi jukukallele see isegi sobis,
Postita kommentaar