tuleb: 10.ptk Grete Márquez'i romaanist "Eesti naise õnn"

EESTI NAISE ÕNN
Grete Márquez

10. ptk
HISPAANIA MEHED

Seda teadsin varasemast, seda nägin kohapeal igal sammul ise ja seda rääkis mulle oma kogemustele tuginedes ka Kirke – hispaania mehed on täiesti teisest puust kui eesti mehed. Esiteks, Hispaania ühiskond on, erinevalt Eesti ühiskonnast, väga terve, rajatud traditsioonilistele pereväärtustele. Mingit liiderlikkust Hispaania ühiskonnas sisuliselt ei esine, või kui, siis ainult sisserännanute seas. Igatahes on kindel, et põlisele hispaania verd mehele on partneri petmine, erinevalt eesti mehest, täiesti võõras. Suhteväline seks on siin maal täiesti välistatud.
Üks normaalne hispaania mees oleks pigem nõus oma peenise maha lõikama, kui oma partnerile truudust murdma. See on uhkuse küsimus. Nagu Hispaanias viibides ise peagi aru sain, põhineb siin maal meheks olemine esimese asjana uhkusele. Uhkusele väärikuse mõttes.
Hispaania on katoliiklik maa, ja küllalt hilise ajani ei harrastanud hispaania mehed ka abielueelset seksi, kuid nüüdseks on vabama ühiskonna tingimustes need piirangud veidi lõdvenenud. Kuid endiselt on kindel, et kui sul tekib hispaania mehega seksisuhe, siis näeb ta vaimusilmas sind ette oma tulevase abikaasana, laste emana. Teisiti on seks nende jaoks lihtsalt ettekujutlematu. Asjad võivad loomulikult minna nii või naa, ja ega seks hispaania mehega ei tähenda tänapäeval veel jah-sõna ütlemist abielu küsimuses, kuid ometi, seda asjaolu tuleb arvestada. Hispaania mehed ei suhtu seksi nii kerglaselt kui eesti mehed.
See tähendab ka, et reeglina kulub Hispaania mehega suheldes kaua aega, enne kui asi vastastikkuse meeldivuse tekkest voodisse välja jõuab. Leidub küll üksikuid, kes asja veidi vabamalt võtavad ja lausa üheöösuhteid harrastavad, kuid nende osakaal on statistiliselt liiga väike, et sellega arvestada. Selliseid kohtab pigem võõrsil, nagu ka mina oma kunagist hispaanlast Tallinnas kohtasin. Aga ka sellised on tõelised džentelmenid, kellelt ei ole oodata alatust või alandust.
Olles üles kasvanud ja elanud Eesti ühiskonnas, oleksin ma muidugi olnud valmis juba esimesel õhtul Josega voodisse minema. Aga mul tuli ennast talitseda ja endalegi veidi paremaid kombeid õpetada, sest siin maal oleks see tähendanud suurt solvangut mehe suhtes. Ja pärast seda oleks igal sündsal hispaanlasel loomulikult olnud mulle õigus tänaval „puta! puta!” järele karjuda. Mehe üheöösuhtele vaadatakse siin läbi sõrmede, aga naiste vastu ollakse väga karm.
Kujutasin seda kõike endale nii elavalt ette, et tõmbasin pea kohkunult õlgade vahele ja otsustasin mitte enne seksile mõtlema hakata, kui ka mees näikse selleks valmis olevat.
Enne voodisse minemist on hispaania paaridel kombeks läbi käia pikk tutvumisperiood, mille vältel tehakse üksteisele, aga eriti naisele romantilisi kingitusi, kirjutatakse vastastikku luuletusi, vesteldakse kõikvõimalikel teemadel, nii peentel ja filosoofilistel, aga ka igapäevastel, võetakse ette lühikesi reise ja tehakse piknikuid, käiakse koos ühistel tuttavatel ja sõpradel külas, ja nii edasi.
Kui Eesti ühiskonnas, kus tarku naisi ei peeta millekski, on meeste seas eelistatud ajudeta bimbod, siis Hispaanias jõuavad väärikale ühiskondlikule positsioonile vaid targad ja haritud, maailma asjades orienteeruvad naised. Vähemaga pole võimalik jõuda isegi siinsete kõmulehtede kaanele, rääkimata siis seksisuhtest enesest lugupidava mehega.
Naise väärtust ja seksikust hakatakse siin maal mõõtma tema intelligentsusest ja iseloomuomadustest. Ma ilmselt ei pea mainima, et on tõeliselt meeldiv viibida ühiskonnas, kus naisi ja naiselikkust osatakse hoida ja väärtustada.
Tantsisime ööklubis kõik ennast täiesti tühjaks. Mingist väsimusest aga ei saanud juttugi olla. Otsustasime siirduda ühte ümber nurga asuvasse baari, et seal veiniklaasi taga veidi juttu ajada. Mõõdukalt pruukisid alkoholi ka Roberto ja Jose, kes olid autojuhid, sest Hispaanias, kus veini juuakse rohkem kui vett, on väike promill lubatud.
Olgu öeldud, et hispaania mehed ei muutu alkoholi tarvitades tülgastavaks, labaseks või pealetükkivaks, nagu eesti mehed. Nii hispaania mehed kui ka naised oskavad alkoholi juua. Ja oskavad seda oma vaimukuse ja meeldivuse huvides ära kasutada. Muidugi ei jooda siin maal ka õlut, viina, viskit ja muid jooke, mis muudavad nõrga iseloomuga mehe, nagu eesti mehed tavaliselt on, kiiresti loomaks ja mille haiski on eemaletõukav. Hispaania mehed hindavad väärtalkoholi, nagu kvaliteetsed veinid ja peened konjakid.
Autod olime jätnud kreeka restorani lähistele, et õhtutuledes säravas Zaragozas mõnusalt jalutada. Üks Roberto sõpradest, õnneks mitte Jose, jättis meiega nägemist ja soovis head ööd. Tal oli vaja järgmisel päeval vara tõusta, et õigel ajal linnavalitsusse tööle jõuda.
Jalutasimegi viiekesi mõnusalt baari poole ja mina, jalad värisemas füüsilisest pingutusest ja sisemisest erutusest, hoidsin ennast Jose lähedusse. Ja Josele paistis mu lähedus väga meele järele olevat.

*

Sellega lõpeb raamatu esimeste peatükkide avaldamine käesolevas blogis. Kirjastuse J&U esindaja tänab kõiki lugejaid ja kommenteerijaid. Kes soovib teada, kuidas lugu Gretest lõpeb ja mida ta Hispaanias veel nägi, võib osta raamatu. Raamatukogudes on ka raamat muidugi olemas, aga nagu näha siit, on suurem osa neist pidevalt välja laenutatud.

Loe eelmiseid peatükke: