Kunstihoones oli eile Kunstnike Liidu aastapidu. Olin Riiast bussiga tagasiteel Tallinnasse, kui Jürgen helistas, ütles, et peab seal esinema ja et tulgu ma talle moraalseks toeks. Esmalt pakkus, et esineksin ka, aga selleks mul vaimset valmidust ei olnud.
Kunstihoone ees, Wiiralti välikohviku laua taga, vaatega parkla betoonlaele ("Aasta betoonehitis!" ütles selle kohta samas kohas nädalat kaks tagasi Hanno Soans), istusin kõrvuti Leo Lapiniga, jutt läks Ott Arderile ja Lapin rääkis, kuidas sündisid kuulsa laulu "Suudlus läbi jäätunud klaasi" sõnad.
Oli suvi - juuni.
Leo ja Ott võtsid Oti korteris viina. Oma korteris hoidis Ott kogu aeg katteid akende ees.
Saabus õhtu. Kell sai kümme. Järsku keegi ukse taga, tahab sisse saada!
"See on Rannap," ütles Ott. "Tahab laulusõnu saada. Ärme lase sisse."
Leo ja Ott jõid edasi.
Kell sai kaksteist. Jälle keegi ukse taga!
"See on Rannap," ütles Ott. "Ärme lase sisse. Mul ei ole laulusõnu valmis."
Leo ja Ott jõid jälle edasi.
Kell sai kaks. Jälle Rannap ukse taga! Ott ei lasknud teda ikka sisse. Selle asemel läks kõrvaltuppa, oli seal natuke aega ja tuli siis tagasi, käes paberilehed.
"Näe," ütles ta Leole, "vaata, ega väga kitš ei ole?"
Kell neli tuli uuesti Rannap. Nüüd lasti ta sisse, sai oma laulusõnad, millega tal oli tõesti väga kiire.
Nii sündisid kuumas juuniöös sõnad suudlusest läbi jäätunud klaasi ja mälestustest, mis kestavad vaid hetke.
"Ja nüüd on - Eesti lemmiklaul!" muheles Leo.
- - -
Küsisin Leolt ka kunagi kuulsate kodanik Männikese lugude kohta. Nagu teada, oli Leo neis Liu prototüüp. Ott Arder oli Otu ja Ilmar Trull oli Ilmar. Ja neliku neljanda liikme, väikekodanliku peategelase kodanik Männikese kuju loomisel võttis autor, Pikri toimetaja Harri Lehiste aluseks Vladislav Koržetsi.
Küsisin, kui palju olid need lood siis otse elust maha kirjutatud. Üsna palju, vastas Leo. "Koržets, kes töötas ka Pikris, rääkis Lehistele meie tempudest, ja see pani ilukirjanduslikult kirja." Pikker oli väga hea ajakiri, meenutas Leo. "Esimene ajakiri, mis avaldas Trapeeži!"
Siin killuke lugemist Otist ja kodanik Männikese lugudest, autoriks vist Mart Juur.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ilmar oli ikka Ilmar Trull ja Koržets oli Männike.
Krt, ilmselt lasin selle nüansi kõrvust mööda. Jah, loomulikult.
vihkan seda laulu!
revolutsioon sõi oma lapsed-
http://blog.tr.ee/pages/static/top100.jhtml
on ütlus veel püham kui paavst,nimelt inno ja irja peegelblogi on originaalist ette rebinud ja 1 ning innuirru 12kohal!
Postita kommentaar