kirjandusloolisi kilde: Egon Rannet ja Ralf Parve

Sattusin täna Wiiralti kohvikus kokku Ants Juskega, kes rääkis huvitava killukese kuulsast Eesti NSV kirjanikust Egon Rannetist. Tegu oli, nagu teada, sisult sadisti ja vormilt üle NSV Liidu populaarse kirjanikuga. Niisiis -

öelnud kord Egon Rannet toonasele kultuuriministrile, kelleks oli kirjanik Mihkel Jürna poeg Juhan Jürna, järgmised sõnad: "Kui sina ostad tikutopsi ja mina uue Volga, siis me mõlemad oleme oma rahast võrdse osa kulutanud."

Päeva teisel poolel sattusin koos Lauriga kaasa Ralf Parve juurde. Kasutasin juhust ja küsisin eaka ja paljunäinud kirjaniku käest sellele Ranneti killukesele kommentaari. "Jaa, nii tõesti oli," ütles Parve. "See on tuntud lugu."

*

Ajasime Parvega pikalt juttu. Muuhulgas rääkis Parve, et selle maja Vabaduse puiestee ääres, kus ta praegu elab, projekteeris 1930. aastate lõpus endale eluasemeks arhitekt nimega Birk. Birk koos oma naisega elas seal kuni 1944. aasta sügiseni, mil nad siirdusid läände.

Pärast seda elas majas veidi aega kunstnik Ernst Hallop, kellest sai hiljem selline ametimees nagu kinominister. Juriidiliselt oli maja tema kasutuses, aga kuulus riigile. Seejärel lahutas Hallop oma naisest ja majja jäigi elama tema naine koos oma kolme lapsega. Kuni aastani 1952, mil selle ostsid endale ja kolisid sisse Ralf Parve ja Lilli Promet, kes seni olid elanud Parve vanemate juures vanalinnas Uuel tänaval.

1990. aastate alguses, mil käivitus sõja ajal läände siirdunutele nende vara tagastamise aktsioon, tundis selle maja vastu huvi ka arhitekt Birki leseks jäänud ja välismaal uuesti abiellunud naine. Käis kohapeal, vaatas ringi, ütles, et tal pole selle majaga enam mingeid emotsioone. Siiski, mingeid emotsioone see maja tekitas, sest temagi saatis avalduse selle tagasisaamiseks. Kuid seejuures mitte endale, vaid - sõbrannale. See nüanss saigi Parvele ja Prometile päästjaks, sest juriidiliselt sellist keerutust teha ei saanud.

*

Meie külaskäigu põhjuseks oli asjaolu, et kirjastuses Pegasus ilmus Lilli Prometi romaani "Primavera" kordustrükk ja Parvele kui autoriõiguste omanikule tuli viia autorieksemplarid. Parve oli raamatu ja eriti selle ilusa väljanägemise üle väga rõõmus ja liigutatud. Jõime kohvi ja jutu sees juhtis ta tähelepanu serviisile, millest toimus kohvijoomine: selle kinkis ta Lillile tema 50. sünnipäevaks. Eritellimus kunstnikult, 12 komplekti. Ja lisas, et paneb selle lauale ainult kõige erilisematel puhkudel - aga tema kadunud abikaasa raamatu ilmumine ju on eriline puhk!