kuulus poetess Debora Simul...

Fotol Debora Vaarandi pühendus Juhan Smuulile raamatus "Madame Bovary". Kuupäevast 18. veebruar 1946 võib järeldada, et raamat oli kingitus Juhani 24. sünnipäevaks. Koos perekonnanimega pöördumine näitab, et tutvus oli veel üsna ametlik. Ja tõsi ka - nagu mulle on kinnitanud Ralf Parve, lõi kuum tundeleek Debora ja Juhani vahel loitma alles 1947. aasta kevadel, Tallinna ülesehitustööde käigus.

Käisin eile külas lastekirjanik Jaak Kõdaril. Rääkis oma kirjanduslikest saavutustest ja eesmärkidest, näitas laekaist käsikirju ja seinal elevandi poolt "maalitud" taiest. Siis võtsime köögis istet ja Kõdar tõstis mu ette kolm pitsi ja kolm eri sorti likööri. Rääkis loo ka juurde, et kuidas tema käis kunagi, vist 1970. aastatel Kanadas oma sugulase juures ja kuidas see tõstis tema ette niimoodi 10 eri pudelit. Igatahes, siis võtsingi pitsitäie igast pudelist.

Üks pudel oli Taani 24-kraadine apelsiniliköör Heering, teise ja kolmanda nime ei mäleta, aga üks neist oli 40-kraadine liköör ja kolmas konjaki baasil tehtud sama kange liköör. Mulle meeldis kõige rohkem - ja seejuures päris palju - Heering. Jäi hea soe õhuline tunne sisse. Eks mul juba vanust ka selliste jookide jaoks, paari nädala pärast saan 30, kaua ma poisikeste kombel seda õlut ikka luristan, peaks hakkama tasapisi väärikamaid marke ligi võtma. Pärast kolmandat, seda konjaki baasil tehtud jooki tõi Kõdar ka päris konjaki lauale, sealt võtsin enne minema hakkamist neljanda pitsi, reispassiks.

Aga tahtsin hoopis rääkida pisikese kultuuriloolise killu, mille Kõdar eile mulle rääkis. See on Juhan Smuuli teisest ja eelviimasest naisest Debora Vaarandist, kelle nimi passis oli Smuul. Kõdar töötas 1980. aastate algul Desintegraatoris (kus ka minu ema oli 1980. aastate teisel poolel raamatupidaja), viibis Johannes Hindi kõmulise kohtuprotsessi järel poliitilistel põhjustel mõned aastad vanglas (kus kirjutas muide, oma pojale, ja saatis kirjana ükshaaval ära, kõik need kriimureinulised jutud, millest nüüd ilmus 4. köide) - aga enne Desintegraatorit oli ta hulk aastaid Eesti Televisioonis majandusajakirjanik. Ühesõnaga, tegi Eesti Televisioonis saateid.

Ja kord, Lenini 100. sünniaastapäeval, s.o 1970. aastal juhtus nii, et anti välja Lenini mälestusmedalid (mitte ajada segi Lenini preemiaga). Kirjanike Liidu musta laega saalis anti üks neist ka Debora Vaarandile, s.o Debora Smuulile. Üritus oli pidulik, kohal oli Aktuaalne Kaamera, muuhulgas ka Jaak Kõdari isikus. Kätteandjaks oli keegi kõrge parteimees. Hakkas see kõrge parteimees siis Lenini mälestusmedalit kätte andma. Aga juhtumisi oli just selline kõrge parteimees sattunud, kes ei teadnud vabariigi kõrgetest kultuuritegelastest midagi, luges paberilt maha nõnda: "Debora... Simul..."

*

Rääkides Smuulist, siis anti mulle vana aasta viimasel päeval infot, et ühte Tallinna antikvariaati on jõudnud taas mõned Smuuli isiklikku raamatukogusse kuulunud, tema sissekirjutusega raamatud. Mõned päevad läksid aega adra seadmiseks, täna astusin läbi. Kahjuks oli kõik juba omaniku leidnud, sealhulgas kunstilises köites Juhan Liivi kogutud teosed. Mul õnnestus siiski omandada Smuuli sissekirjutusega Heiti Talviku luulekogu "Palavik". Ja riiuleile jäi Smuuli raamatukogust veel rida köidetud Loomingu aastakäike eelmise vabariigi ajast - aga ilma sissekirjutuseta. Boonuseks võtsin 1965. aasta Loomingu Raamatukogu köidetud veerandaastakäigu, mis sisaldas Heidi ja Rein Ristlaane eksliibrist... Sinna jäi selliseid veel 3 tükki, ülejäänud veerandid, nii et kes huvi tunneb, mingu ja soetagu, hind 120 kr/tk.

PS. Tulles läbi vanalinna, nägin Kirjanike Liidu sisehoovist tulevat, parasjagu väravast väljuvat Enn Vetemaad. Tervitasin lahkesti, Vetemaa tervitas vastu ja ütles, et nägi mind eelmisel õhtul telekas. (Esitasin seal pärast Aktuaalset Kaamerat eesti luuletajate luulesarjas oma luuletust "Joodiku rõõm oma füsioloogia üle".) Ja lisas kohe komplimendi - olla olnud mõttega asi! Nimetas selle esitusviisi retsiteerimiseks. Ehk, nagu ÕS defineerib, kõnelauluks. Siis jätsime head aega, Vetemaa eemaldus tasasel sammul ühes ja mina päris kiirel sammul teises suunas.