põmmuudis: Kadrioru pargi n-ö Jaapani pargis ei tohi kivi peal istuda ega kivikesi tiiki visata

Tore lugu! Jalutab ema koos 1-aastase lapsega ja 9-aastase lapsega Kadrioru pargis avatud n-ö Jaapani pargis. Väiksem laps jääb vankris magama, ema mõtleb, et istuks kuhugi, loeks raamatut. Pinke pole. Ema istub kivile, lööb raamatu lahti. Kohe kõpsti juures mingi turvamees: "Siin pargis ei tohi kivi peal istuda!" Ema lööb silmad imestunult pärani. Aga mis teha. Tuleb püsti tõusta. Samal ajal pillub vanem laps eemal tiiki kivikesi. Turvamees märkab seda ja hüüab: "Neiu! Siin pargis ei tohi kive tiiki visata!" Mis teha, tuleb minna ära, sinna, kus jalutajal on võimalik kuhugi istuda, olgu kas või kivile, ja lapsed tohivad tiiki kivikesi visata ja plumpsatustest rõõmu tunda. Kordan, et ses n-ö Jaapani pargis ei leidu mitte ühtki pingilaadset eset, kuhu jalutaja võiks istuda. Hämmastav lugu. Aga täiesti tõsi, kuuldud otsesest allikast. Lugesin ajalehest veidi selle n-ö Jaapani pargi kohta. Rajajad loodavad, et see pargiosa saab rahva seas sama populaarseks kui Luigetiigi-äärne. Aga ma tõsiselt kahtlen! See, et sealt ei tohi jalgrattaga läbi sõita, on veel kui-da-gi mõistetav, aga, halloo, mis seal siis on lõppude lõpuks lubatud? Ei taha siukseid pargindusi!